Paljud inimesed veedavad rohkelt aega autoroolis. Pikemate sõitude puhul võib keha anda väikseid
väsimuse märke nagu pinged puusades, alaseljas, kaelas või isegi jalataldades. Selles artiklis
kirjutame paarist lihtsast viisist kuidas autoroolis end võimalikult mugavalt tunda ning kuidas
pingekoldeid vältida !

1) Sõiduasend

Juhi sõiduasend on tõenäoliselt kõige lihtsamini korrigeeritav pingete ja valude põhjustaja
autoroolis. Kuna meie närvisüsteem ja lihastik harjub ära erinevate pikaajaliste asenditega
tekivad seetõttu ka probleemid rühiga. Iseenesest halb rüht ei ole reeglina valu põhjustajaks,
pigem põhjustab valu halva rühiga kaasuvad liikumispiiratused ning lihaspinged, mis
panevad meie kehale üleliigset stressi. Peamiselt võib märgata kahte sagedamini esinevat
probleemi – istme kaugus roolist ning seljatoe kaldenurk.

•  Esiteks, istme kaugus roolist peab olema mugaval kaugusel, kus juht tunneb et tema reie tagaosa on kergelt istme servast kõrgemal ( nii et saaks sõrmed istme ääre ja teie vahele panna) ning käed ei pea olema üleliia sirutatud, et roolini ulatuda. Jalad peaksid ulatuma pedaalideni mugavalt.

Istme kaugus roolist on heas asendis, kui põlved on kergelt kõverdatud pedaalidele vajutades, käsi välja sirutades ulatuvad randmed rooli ülemise osani ning samal ajal on õlad ilusti vastu istet toetatud.

• Seljatoe kaldenurk - mõnel juhul kiputakse istuma isegi liiga sirge seljaga, kuid sagedasemini võib näha, et juhid pigem kipuvad istme seljatuge liiga taha kallutama. Pikalt taha kallutatud seljatoe asend soodustab “lösutavat” asendit ning, et toolini jõuda sirutatakse tavaliselt 1 käsi pikaks roolile, mis tekitab seljas S-kurvi küljele.  See omakorda võib tekitada väsimustunnet õlas , turjas, selja keskosas ning alaselja ühel poolel. Hea märk mida tähele panna on see, kui juht tunneb et pärast pikemat sõitu on 1 tuhar “ ära istutud “ - see on tavaliselt märk ebavõrdsest surve jaotamisest istudes. Seljatoe kaldenurk peaks olema selline, kus inimene tunneb, et alaselja lihased ei pea üleliigselt pingutama, kuid ei tohiks ka olla liiga kaugele taha kallutatud, mille tõttu ei ulatu käed korralikult roolini. 

2) Käte asend roolil

Käte asend autoga sõites võib mõjutada juhi alaselga, selja keskosa, kaela, õlga, käevart ning ka rannet. Üldiselt heaks praktikaks loeti vanasti käte hoidmist 10 ja 2 suunal. Tehnika arenedes on nüüdisaegsete autode rooli paigaldatud õhkpadi, juhul kui see peaks avanema, siis kella 10 ja 2 suunal käsi hoides saavad esimese löögi just nemad, mis võib põhjustada rohkem vigastusi. 3 ja 9 suunas käte hoidmine peaks olema ohutu valik. Rohkelt on ka inimesi, kes eelistavad sõita 1 käsi rooli peal, kui välja arvata, et see ei ole kõige ohutum viis auto juhtimiseks võib selline asend hakata tekitama ka õlaprobleeme. Seda põhjusel, et kätt roolil hoides on vaja tekitada järjepidevalt õla siserotatsiooni liigutust, mis omakorda kompresseerib õlga ümbritsevad lihaseid ning võib tekitada põletikukoldeid lihaste kinnituspiirkondadesse. Ühe käega sõites tekib ka vaba käsi, mida tihtipeale kiputakse hoidma ukse raamil, mis võib samamoodi tekitada teise õlga pitsumisprobleeme või pingeid kaela ja turja piirkonnas. Tavaliselt saadakse õlaprobleemidest autoroolis aru, kui on vaja turvavööd kinnitada, turvavöö järgi haaramise liigutus põhjustab õlas ebamugavustunnet, mis võib sinna natukeseks ajaks isegi püsima jääda. Kui oled midagi sellist tundnud , siis vaata, kas sul on ka komme 1 käsi roolil autot juhtida ! Vahel sellise pisidetaili korrigeerimine võib kasuks tulla ! 

3) Rahakott

Rahakoti kaasas kandmine iseenesest probleeme ei tekita, kui kütusepaak hakkab tühjaks saama on ju vaja millegagi maksta, et seda uuesti täita! Pigem muutub probleemiks, kus juht oma rahakotti hoiab. 

Meestel kipub rahakott tagataskusse jääma, kuid istudes rahakotile, mis on paksem kui 20 mm, tekib alaseljas nihkumine ühele küljele, vaagna pööramine neutraalsest asendist eemale ning tekib otsene surve puusa tagaosa lihastele ning seal piirkonnas asuvatele närvidele ja veresoontele.  Sellel on pikema ajaperioodil potentsiaal tekitada rohkelt probleeme, millest taastumine võib võtta nädalaid, isegi kuid. Rahakoti tagataskus hoidmisel tuntakse tavaliselt pinget selja keskosas ja alaselja ühel küljel.

Seega kui autoroolis selg valutab või juht tunneb, et istub ebatavaliselt kõveralt, siis peaks esimese abinõuna võtma rahakoti tagataskust ära! 

Kokkuvõtteks:

Sellised väiksed muudatused võivad aidata sul end autoroolis mugavamalt tunda ning vältida potentsiaalseid murekohti. Kui sa aga märkad, et sul on pidevad probleemid, mis nende korrektuuridega ei parane, siis oleks mõistlik lasta füsioterapeudil end üle vaadata, et aru saada, kus probleemi allikas asub ning kuidas sellest lahti saada !