fbpx

Ülevaade

Migreeni peavalud on väga sagedasti esinevad, kuskil 12% inimestest võib oma elu jooksul seda kogeda. Uuringute järgi on migreenide tekkel palju seost sotsiaalsete, psühholoogiliste ning isiklike stiimulitega. Tavaliselt algavad migreenid puberteedieas, kulgevad edasi ägedamate ning leebemate perioodidega ning kahanevad sageduselt peale 50 eluaastat. Migreeni puhul on ka palju valule eelnevaid sümptomeid, enamasti nägemisega (aura). Aurata migreene esineb tunduvalt vähem.  

Sümptomid

Valu ilmneb tavaliselt ühel poolel otsmiku pool, on pulseeriva iseloomuga ning keskmise kuni tugeva intensiivsusega. Kestvus varieerub suurelt, olles minimaalselt umbes 4 tundi ning kestes kuni paar ööpäeva. Migreeni käes vaevlev inimene võib tunda valu intensiivistumist füüsiliste tegevuste ajal või järgselt ning sageli eelistab ennast peita teki alla ja olla pikali. Kaasuvana võivad ilmneda iiveldus, oksendamine ning müra ja valguse talumatus. Sageli on ka kombineerituna väsimust, keskendumisraskusi, kaela kangust, nägemise hägustumist ja haigutamist. Migreeni möödudes on inimene sageli väsinud ja peanahk võib katsudes olla eelnenud peavalu piirkonnas tundlik. Tugevamatel migreenidel võib tekkida ka ajutine käte, keele ja näo halvatus. 

Põhjused

Põhiliseks valu tekkepõhjuseks on närvisüsteemi ülitundlikus kindlates aju piirkondades. Valu migreenil võib veel põhjustada ajusiseste veresoonte ahenemine ning ajuväliste veresoonte laienemine, mille tulemusena tekib ajus hüpoksia e. hapnikuvaegus. Riskifaktoreid migreeni tekkeks on aga paljusid:

Ravi ja ennetus

Ravi on praegusel hetkel enamasti tablettide kaudu, kuid suureks abiks võib ka olla füsioterapeutiline sekkumine. Manuaalterapeutilised mõjutused, inimese harimine ning spetsiifiline treening aitab vähendada migreenihoogude intensiivsust ning sagedust. Samuti juhib harjutuste tegemine tähelepanu kõrvale, mis vähendab migreeni  üldist mõju elukvaliteedile. Ka mediteerimine ning valu erinevad väljendusvõimalused (valu joonistamine, naeruvääristamine, päeviku pidamine jt.) on peavalu ravimisel osutunud üsna efektiivseks.  Migreenivalude ennetamine on eelkõige mõeldud nendele inimestele, kellel on valud muutunud juba krooniliseks. Krooniliseks loetakse migreeni siis, kui valud kestavad sagedamini kui 15 päeval kuus vähemalt 3 kuud järjest. Ennetamisel doseeritakse ravimid täpseks ning suurendaks järk järgult füüsilist aktiivsust. Migreeni vastu leitakse pidevalt uusi variante, kuidas probleemi leevendada ning ravida. Kunagi pole liiga hilja alustada peavalude leevendamisega. 

Loe lähemalt: https://www.physio-pedia.com/Migraine_Headache

https://reakt.ee/nouanded/peavalu-kas-see-on-koik-ainult-peas-kinni/

Videod: https://www.youtube.com/watch?v=FqZ_V-zkt8I 

Sissejuhatus:

Suvi on käes ja see tähendab, et taas on avatud rannavõrkpalli hooaeg. Rannamängude seas jääb rannavõrkpall üheks lemmikumaks ajaveetmiseks nii profesionaalsete mängijate kui ka harrastajate seas. Nagu ka teised pallimängud võib ka rannavõrkpall olla seotud päris mitmete vigastuste tekkega. Enamik rannavõrkpalli vigastusi ja ülekoormussündroome tekib teadmatusest erinevatest vigastustest ning kuidas neid ennetada aga ka ebapiisavast füüsilisest vormist. Antud artiklis räägime lähemalt enamlevinumatest rannavõrkpalli vigastustest ning nende ennetamisest.

Hüppeliigese vigastused

Hüppeliigese vigastused on vaieldamatult ühed levinumad nii saali-, kui ka rannavõrkpalli vigastuste seas. Suurenenud hüppeliigese vigastuse risk on eelkõige seotud ebaühtlase maastikuga (liiv), mistõttu rannavõrkpallurid on altimad hüppeliigeseid vigastama nii suundade muutustel (jalg jääb liiva sisse kinni) kui ka pärast hüppelt maandumisel. Sagedasemate vigastuste seas on: hüppeliigese nikastused (sidemete väänamised ja osalised rebendid), kannakõõluse vigastused, sesamoid-luude murrud aga ka naha hõõrdumisest tekkinud nahakahjustused ja põletikud. Samuti eristatakse hüppeliigesest vähe kaugemal veel ühe rannamängudele iseloomuliku vigastust, mida nimetatakse sand toe injury. Sand toe ehk liivavarvas on termin, mida kasutatakse suure varba nihestuse kirjeldamiseks, mis tekib forsseeritud plantaarfleksiooni ajal. Liikumise ajal jääb suur varvas liiva sisse kinni, põhjustades liigese nihestuse. Sama võib juhtuda ka teiste varvastega.

Hüppeliigese vigastuste riski vähendamiseks järgige kolm lihtsat reeglit: 

  1. Alati enne mängu alustamist tutvuge mängualaga. Tehke kindlaks, et mänguväljakul ei vedeleks võõraid esemeid või asju, mis võiks mängu ajal teid segada ja suurendada ohtu vigastuse tekkeks.
  2. Dünaamiline soojendus enne mängu alustamist on ka väga teretulnud. Korralik soojendus valmistab lihaseid aktiivseks tööks, mistõttu aitab vigastuse riski vähendada mitte ainult hüppeliigese- kui ka teiste keha piirkondades.
  3. Alajäseme jõutreening koos propriotseptiivsete harjutustega on parim viis ennetada või minimiseerida hüppeliigese trauma teket.

Siit leiate näited mõnedest võimalikest hüppeliigest tugevdavatest harjutustest: 
YOUTUBE
Mõned näited dünaamilisest soojendusest: 
https://www.youtube.com/watch?v=k2IOpwoTLao
https://www.youtube.com/watch?v=489CnZhOzLI

Sõrme kõõluste ja sidemete vigastused

Sõrme kõõluste ja sidemete vigastused samuti levinud ja esinevad peamiselt söötude ning blokeerimise ajal. Tihtipeale tegemist on kerge vigastustega, mis võimaldab mängijatel treeninguid üsna kiiresti jätkata.
Sõrme vigastuste ennetamine on sageli vältimatu, kuid turul pakutavate võimaluste hulka kuuluvad sõrme traksid ja sporditeibid, mida pannakse liigeste ümber enne platsile minekut. Nende ülesandeks on fikseerida sõrmeliigest, ja muuta pallist tulevad põrutused ohutumaks. Kui aga vigastus on juba tekkinud, tasub vigastatud piirkond mõneks ajaks rahule jätta (2-3 päeva). Taastumise perspektiivis, mida rutem hakkad võimaluste piires liigutama oma sõrme ja kogu randmeliigest, seda kiiremini taandub turse ja liigese jäikus. Raskemate vigastuste korral (nagu sõrme luumurrud) tuleb kipsi kanda 2 kuni 6 nädalat, sõltuvalt luumurru tüübist (vigastuse raskusastet aitab selgeks teha ortopeed või füsioterapeut).

Põlvevigastused

Eesmise põlve valu on üsna sage sümptom rannavõrkpallurite seas. Tegemist on põlvekedra ümber asuvate struktuuride ülekoormamisega. Põlvekedra valusündroom, tuntud ka kui hüppaja või jooksja põlv, tekib korduvate koormavate liigutuste tagajärjel. Korduva hüppamise tagajärjel võidakse kehvema koormustaluvuse korral põlve esiseid struktuure üle koormata, kutsudes mõnikord esile põletikulist reaktsiooni ning valu. Ebaühtlasele tasapinna tõttu rannavõrkpallis vajab põlveliiges tugevaid lihaseid oma ümber.
Harjutused põlve- ja puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamiseks on parimad sõbrad põlvevalu tekke ennetamiseks. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult reie nelipealihasele, vaid ka keskmise tuharalihase ja muuda reielihaste tugevdamiseks. Samuti tuleb leida optimaalne balanss treenimise/mängimise ja taastumise vahel.
rannavõrkpall ja vigastused

Õlavöötme rotaatormanseti vigastused

Õlaliigest ümbritsevad ja stabiliseerivad mitmed lihased, mille kõõlused moodustavad ümber õlaliigese rotaatormanseti. Rotaatormanseti lihased vastutavad õlaliigese sise- ja välisrotatsiooni eest. Lihtsamate sõnadega, see on need lihased, mis võimaldavad võrkpalluritel viia läbi edukat rünnakut ning tugevat servi. Võrkpallurite seas kõige levinum õlaliigese problemaatika seotud rotaatormanseti lihaste ülekoormamisega. Korduvad järjepidevad liigutused, mis nõuavad käe ülepea tõstmist suurendavad riski pöörajalihaste vigastuste tekkeks. Kõõlused võivad muutuda põletikuliseks, kutsudes esile valu õlaliigese piirkonnas. Sõltuvalt sellest, millise kõõluse põletikuga on tegemist võib valu tunda servimise või ründamise ajal nii õla eestpoolt kui ka tagant.
Ei tasu unustada ka ülajäseme jõutreeningust. Rotaatormanseti lihaste tugevdamiseks sobivad väga hästi harjutused kummilintidega või hantlitega.
Mõned näited: https://www.youtube.com/watch?v=x39ISQrcXuQ

Kokkuvõte:


Rannavõrkpall nagu ka teised pallimängud võivad olla seotud päris mitmete vigastustega. On oluline meeles pidada, et kui vigastus on juba tekkinud, tuleb pöörduda arsti või füsioterapeudi juurde selleks, et teha kindlaks vigastuse tüüpi ning raskusastet. Hea ettevalmistus ja lihtsate soovituste järgimine aitab aga vähendada/ennetada ülekoormuse  teket ning nautida suve hoides end vormis ja tervena!
Artiklid: Injuries_and_pathologies_in_beach_volleyball_players_A_systematic
Loe lisaks ka meie artiklit ’’ 5 düünaamilist venitust, mida teha enne pallimänge’’ https://reakt.ee/nouanded/5-dunaamilist-venitust-mida-teha-enne-pallimange/

Reakt Füsioteraapia

Meie füsioterapeudid aitavad sul saavutada parima versiooni iseendast. Broneeri aeg vastuvõtule - oled alati oodatud!

Broneeri aeg
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram