Kinesioteip aitab vähendada valu ning avaldab positiivset mõju vigastustele

Füsioteraapia – Teipimine (kinesioteipimine)

Teipimine on sagedaselt kasutatav viis valu vähendamiseks, vigastuste ravimise kiirendamiseks ning lihaste mõjutamiseks. Kuid mis see täpsemalt on ?

Teipe, ehk sisuliselt nahale kantavaid kleeplinte on palju erinevaid:

Alusteip – naha kaitseks kasutatav alusteip, mida kasutatakse peamiselt koos leukoteibiga;
Leukoteip – rigiidne, mitte veniv teip, mida kasutatakse liigesliikuvuse piiramiseks;
Kinesioteip – Veniv teip, mida kasutatakse liigesliikuvuse piiramiseks ja lihasaktiivsuse mõjutamiseks;
Dünaamiline teip – uus teibi liik, mis on plastilisem võrreldes kinesioteibiga ning aitab rohkem mõjutatavat piirkonda kinni hoida.

Tänases postituses räägime paremini tuntud kinesioteibist. Kinesioteip on tehtud kas sünteetilisest või puuvillasest materjalist ning selle aluskülg on kaetud liimiga, mis võimaldab seda sarnaselt plaastrile nahale kanda.

Kinesioteibi tööfunktsioon

Kinesioteibi tööfunktsioon on kahe osaline. Esiteks, meie nahk, ühtlasi ka meie keha suurim organ on meie ajuga ühenduses läbi nahas asuvate närvide. Teadlikult kasutades teibi elastseid omadusi, on füsioterapeudil võimalik mõjutada inimese kesknärvisüsteemi läbi naha. Seega saab füsioterapeut teibiga suurendada/vähendada lihasaktiivsust, seeläbi mõjutades ka liigesliikuvust, andes ajule soovitud signaale läbi naha. Teiseks, pärast vigastust on tihtipeale meie keha arusaam liikumisest häiritud, teibi kasutamine aitab anda kehale tagasisidet toimuva kohta. Näiteks, kui inimene on väänanud hüppeliigest, ei saa aju alati aru mis asendid tema jaoks turvalised on, kasutades teipi sihtotstarbeliselt, saame me anda vastavaid signaale, kui liiges on liikumas suunda, kus on võimalus hüppeliigest uuesti vigastada. Vastukaaluks aktiveerib aju lihased, mis aitavad liigest turvalises liikumisulatuses hoida, ning samuti aitab kaasa kinesioteibi võime teataval määral liigest fikseerida.

Kinesioteibi kasutused

Valu vähendamine – see toimub läbi nahas asuvate närviretseptorite mõjutamise ning valu tegeva piirkonna fikseerimises.
Liikumismustrite korrigeerimine – mõjutades teibiga lihaste aktiivsust saab omakorda avaldada taotuslikku mõju liikumismustritele.
Paistetuse vähendamine – kinesioteipi on võimalik ka kasutada vigastuse tõttu tekkiva paistetuse vähendamiseks mõjutades lümfisüsteemi aktiivsust.
Vigastatud piirkonna fikseerimine – olgugi et kinesioteip ei ole kõige efektiivsem viis liigesliikuvuse piiramiseks on selle elastsed omadused vahel kasulikud. Kui leukoteip on rigiidne ning ei jäta palju ruumi liikuvuseks, siis kinesioteip võimaldab säilitada piirkonna liikuvust vajalikus valuvabas ulatuses.
Teipimine on kasulik abivahend, andmaks kehale vajaliku lükke paranemise suunal. Meeles võiks ka pidada, et teibi kasutus peaks olema mingi eesmärgi põhine, ehk enne kasutama hakkamist võiks konsulteerida füsioterapeudiga, kas teibi kasutamine on põhjendatud ning kuidas seada võimalikult efektiivselt peale kanda.

Teadmiseks:

Meeles tuleb ka kindlasti pidada, et kinesioteip ei ole mõeldud igaveseks kasutamiseks. Üldiselt võib seda peale jätta ca 2-4 päevaks olenevalt inimese naha tundlikkusest ning kui aktiivseid tegevusi on vahepeal tehtud. Peamine põhjus, miks teip tuleb eemaldada on infektsiooniohu alandamine, kuna teip kogub endasse rasu ning baktereid, ei ole seda soovitatav rohkem kui neljal järjestikusel päeval peal hoida. Sammuti peaks jälgima naha kvaliteeti, kui teipi uuesti peale kanda. Uue teibi aplikatsioonil peaks olema nahk värske ja ei tohiks eelmisest korrast punetada (teipi ei tohi ka kanda lahtistele haavadele). Kui teip on juba peale kantud, siis tuleb jälgida, et antud piirkond ei hakka väga tugevalt kinesioteibi ümber punetama või sügelema, see võib olla märk allergilisest reaktsioonist, ning teip tuleks kohe eemaldada. Üldiselt on kinesioteip ohutu, ning efektiivne viis valu moduleerimiseks, liigesliikuvuse piiramiseks või paistetuse alandamiseks, kui seda õigesti kasutada!

About the author: Rainar Vahtrik