Taliujumine on pigem juba eestlaste seas uueks religiooniks saamas, kuna harrastajaid on nii meeletult palju ning tuleb aina juurde. Enamasti on esimeseks ajendiks eneseületuse soov, ekstreemsuse hullus või kihlveo kaotus sõprade ringis. Ise proovisin ennast õues külma vette kasta esimest korda (ilma leiliruumi abita) juba mitmeid aastaid tagasi, sellega ka tegevus pikaks ajaks piirdus. Praeguseks olen üsna sage talisupleja ja ütlen ausalt, järjest mõnusamaks läheb. Lausa uskumatu, et midagi teoreetiliselt nii ebameeldivat ja ebaloogilist suudab olla sõltuvust ning hasarti tekitav, alljärgnevalt on kirjas, miks see nii on.
Esimene kord on alati kõige hirmsam ning ebameeldivam. Külmast keskkonnast tulenev šokk paneb inimest kiirelt hingama, tekitab paanikat. Veelgi tõuseb vererõhk ning vereringesse suunatakse rohkem glükoosi ning rasvu – kiired energiallikad. Hormonaalselt üritab keha ka ennast kaitsta valu vastu, vabastades rohkem endorfiine e. hormonaalseid valuvaigisteid. Mida rohkem keha regulaarselt taliujumisega mõjutada, seda enam hakkab vähenema šokireaktsioon vette minnes. Teisisõnu, keha hakkab külma veega kohanema, paanikat ning muid stressreaktsioone tekib vähemal määral. Sarnaseid kohanemisi temperatuurile toimub inimkehas pidevalt, näiteks tunneme, et 5 plusskraadi on kevadeti palju soojem kui sügiseti, kuna talve külmad ilmad „treenisid“ keha külmale vastuvõtlikumaks. Selline kohanemine mõjub inimkehas ka paljudes teistes stressisituatsioonides positiivselt, näiteks igapäevaste vaimsete pingete tekkimisel või võib isegi vähendada depressiooni tekkimise riski. Pikapeale kasvab ka julgus külma vette minna ning ka seal kauem püsida, mitte välja põgeneda iga valutorke või külmatunde peale. Keha õpitakse paremini tundma ning mis peamine, mõistetakse, et ollakse tegelikult nii vaimselt kui ka füüsiliselt tugevamad kui arvatakse. Kui oled otsinud võimalust saavutada mentaalselt tugevamat tervist ja luua häid liikumisharjumusi, siis võib just taliujumine olla see icebreaker.
Kõige rohkem naudin taliujumist sellepärast, et mul on üks tegevus juures miks kodust välja minna ja ennast liigutada, lisaks on see iga kord jälle põnev. Füüsilise aktiivsuse tõusu mõttes ei tundu 1-2 minutit külmas vees siblimist just tugeva treeninguna, kuid tegelikkuses on iga liigutamine oluline, natukene paremaks ujujaks saab ikka. Külm keskkond õpetab keha koormuse ajal ka muid energeetilisi ressursse efektiivsemalt kasutama, tehes treeningud muudes rasketes oludes pikapeale lihtsamaks. Inimkeha immuunsüsteem samuti tugevneb läbi läheda kokkupuutega külma õhu ning veega ja läbi erinevate kohanemisreaktsioonide. Regulaarsed taliujujad kannatavad vähem külmetushaiguste käes ja väheneb ka haigestumise risk muudesse tõsisematesse tõbedesse. Lisaks valu, mille tekkepõhjust on sageli enesel keeruline mõista, muutub vähem tajutavamaks ning valu tekib ka kehas vähem. Lisaks on Eestis väga palju ilusaid kohti, kus seda harrastada saab ja igaüks neist pakub veel omamoodi avastamisrõõmu.
Ikka veel kahtled? Taliujumine annab igal juhul võimaluse liikuda oma vaimse ja füüsilise tervise osas sammukese edasi. Suurepärane variant veeta lahedalt aega sõprade ja perega ning nautida ning talvist loodust. Eesti taliujumise juured ulatuvad üsna kaugesse minevikku ja karastamine on alati olnud tähtis ravi erinevate kehaliste ning vaimsete murede korral. Iga taliujuja juba teab, et ei ole olemas paremat tunnet maailmas, kui külmast veest välja tulles kogetud eufooria. Mine proovi järele!
