Suvi on käes ja see tähendab, et taas on avatud rannavõrkpalli hooaeg. Rannamängude seas jääb rannavõrkpall üheks lemmikumaks ajaveetmiseks nii profesionaalsete mängijate kui ka harrastajate seas. Nagu ka teised pallimängud võib ka rannavõrkpall olla seotud päris mitmete vigastuste tekkega. Enamik rannavõrkpalli vigastusi ja ülekoormussündroome tekib teadmatusest erinevatest vigastustest ning kuidas neid ennetada aga ka ebapiisavast füüsilisest vormist. Antud artiklis räägime lähemalt enamlevinumatest rannavõrkpalli vigastustest ning nende ennetamisest.
Hüppeliigese vigastused on vaieldamatult ühed levinumad nii saali-, kui ka rannavõrkpalli vigastuste seas. Suurenenud hüppeliigese vigastuse risk on eelkõige seotud ebaühtlase maastikuga (liiv), mistõttu rannavõrkpallurid on altimad hüppeliigeseid vigastama nii suundade muutustel (jalg jääb liiva sisse kinni) kui ka pärast hüppelt maandumisel. Sagedasemate vigastuste seas on: hüppeliigese nikastused (sidemete väänamised ja osalised rebendid), kannakõõluse vigastused, sesamoid-luude murrud aga ka naha hõõrdumisest tekkinud nahakahjustused ja põletikud. Samuti eristatakse hüppeliigesest vähe kaugemal veel ühe rannamängudele iseloomuliku vigastust, mida nimetatakse sand toe injury. Sand toe ehk liivavarvas on termin, mida kasutatakse suure varba nihestuse kirjeldamiseks, mis tekib forsseeritud plantaarfleksiooni ajal. Liikumise ajal jääb suur varvas liiva sisse kinni, põhjustades liigese nihestuse. Sama võib juhtuda ka teiste varvastega.
Siit leiate näited mõnedest võimalikest hüppeliigest tugevdavatest harjutustest:
YOUTUBE
Mõned näited dünaamilisest soojendusest:
https://www.youtube.com/watch?v=k2IOpwoTLao
https://www.youtube.com/watch?v=489CnZhOzLI
Sõrme kõõluste ja sidemete vigastused samuti levinud ja esinevad peamiselt söötude ning blokeerimise ajal. Tihtipeale tegemist on kerge vigastustega, mis võimaldab mängijatel treeninguid üsna kiiresti jätkata.
Sõrme vigastuste ennetamine on sageli vältimatu, kuid turul pakutavate võimaluste hulka kuuluvad sõrme traksid ja sporditeibid, mida pannakse liigeste ümber enne platsile minekut. Nende ülesandeks on fikseerida sõrmeliigest, ja muuta pallist tulevad põrutused ohutumaks. Kui aga vigastus on juba tekkinud, tasub vigastatud piirkond mõneks ajaks rahule jätta (2-3 päeva). Taastumise perspektiivis, mida rutem hakkad võimaluste piires liigutama oma sõrme ja kogu randmeliigest, seda kiiremini taandub turse ja liigese jäikus. Raskemate vigastuste korral (nagu sõrme luumurrud) tuleb kipsi kanda 2 kuni 6 nädalat, sõltuvalt luumurru tüübist (vigastuse raskusastet aitab selgeks teha ortopeed või füsioterapeut).
Eesmise põlve valu on üsna sage sümptom rannavõrkpallurite seas. Tegemist on põlvekedra ümber asuvate struktuuride ülekoormamisega. Põlvekedra valusündroom, tuntud ka kui hüppaja või jooksja põlv, tekib korduvate koormavate liigutuste tagajärjel. Korduva hüppamise tagajärjel võidakse kehvema koormustaluvuse korral põlve esiseid struktuure üle koormata, kutsudes mõnikord esile põletikulist reaktsiooni ning valu. Ebaühtlasele tasapinna tõttu rannavõrkpallis vajab põlveliiges tugevaid lihaseid oma ümber.
Harjutused põlve- ja puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamiseks on parimad sõbrad põlvevalu tekke ennetamiseks. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult reie nelipealihasele, vaid ka keskmise tuharalihase ja muuda reielihaste tugevdamiseks. Samuti tuleb leida optimaalne balanss treenimise/mängimise ja taastumise vahel.
Õlaliigest ümbritsevad ja stabiliseerivad mitmed lihased, mille kõõlused moodustavad ümber õlaliigese rotaatormanseti. Rotaatormanseti lihased vastutavad õlaliigese sise- ja välisrotatsiooni eest. Lihtsamate sõnadega, see on need lihased, mis võimaldavad võrkpalluritel viia läbi edukat rünnakut ning tugevat servi. Võrkpallurite seas kõige levinum õlaliigese problemaatika seotud rotaatormanseti lihaste ülekoormamisega. Korduvad järjepidevad liigutused, mis nõuavad käe ülepea tõstmist suurendavad riski pöörajalihaste vigastuste tekkeks. Kõõlused võivad muutuda põletikuliseks, kutsudes esile valu õlaliigese piirkonnas. Sõltuvalt sellest, millise kõõluse põletikuga on tegemist võib valu tunda servimise või ründamise ajal nii õla eestpoolt kui ka tagant.
Ei tasu unustada ka ülajäseme jõutreeningust. Rotaatormanseti lihaste tugevdamiseks sobivad väga hästi harjutused kummilintidega või hantlitega.
Mõned näited: https://www.youtube.com/watch?v=x39ISQrcXuQ
Rannavõrkpall nagu ka teised pallimängud võivad olla seotud päris mitmete vigastustega. On oluline meeles pidada, et kui vigastus on juba tekkinud, tuleb pöörduda arsti või füsioterapeudi juurde selleks, et teha kindlaks vigastuse tüüpi ning raskusastet. Hea ettevalmistus ja lihtsate soovituste järgimine aitab aga vähendada/ennetada ülekoormuse teket ning nautida suve hoides end vormis ja tervena!
Artiklid: Injuries_and_pathologies_in_beach_volleyball_players_A_systematic
Loe lisaks ka meie artiklit ’’ 5 düünaamilist venitust, mida teha enne pallimänge’’ https://reakt.ee/nouanded/5-dunaamilist-venitust-mida-teha-enne-pallimange/
