Alaseljavalu on üks enimlevinumaid probleeme, millega inimesed arsti või füsioterapeudi poole pöörduvad. Kuni 95% juhtudest võib alaseljavalu olla mittespetsiifiline, ehk selline, mille puhul ei selgu kuvamisuuringutelt (nt röntgen, MRT) strukturaalseid kahjustusi. Kuid üheks struktuuridest, mis alaseljavalu võib põhjustada, on näiteks ristluu-niudeluu ehk SI (sacroiliac) liiges. Uuringute järgi võivad 10-27% kroonilistest alaseljavaludest olla põhjustatud SI liigesest.
SI liiges asub vaagnavöötmes ning moodustub ristluust (os sacrum) ning sellest kummalgi pool kõrval asetsevast niudeluust (os ilium). Ristluuga liigestub ka lülisammas viienda alaselja- e lumbaallüliga, ühendades omavahel üla- ja alakeha. Ristluu ja niudeluud on ühendatud tugevate sidemete abil, mis võimaldavad väga vähest liikumist, et võimalikult efektiivselt ülakeha raskust jalgadele kanda ning vaagnavöödet stabiliseerida. Vaagnavöötmele kinnitub 35 lihast, mille eesmärk on toestada ja stabiliseerida SI liigest.
Valulikust SI liigesest võivad anda märku järgmised sümptomid:
· Valu vaagnapiirkonnas
· Sügav, tuim valu alaseljas
· Valu kiirgumine tuharasse, harvemini reie eesosale, kubemesse
· Valu suurematel liigutustel alaseljast (ette kummardamine, taha painutamine, kerepöörded)
· Valu intensiivistumine pika seismise või kõnni puhul
Enamus juhtudel on haaratud vaid üks kehapool, kuid sümptomid võivad avalduda ka mõlemal kehapoolel.
SI liigese valu võib olla tingitud otsesest traumast liigesele, ülekoormusest, hüpermobiilsusest ehk liigeste üliliikuvusest, liigese kulumisest ja strukturaalsetest muutustest või liigespõletikust ehk sakroiliidist. Viimast iseloomustavad ka teised põletiku tunnused, milleks on öine valu (just hommiku poole), hommikune alaselja kangus üle 30 minuti, sümptomite leevenemine liikumise ja trenniga ning valu suurenemine puhates.
Riskifaktoriteks on jalgade pikkuse erinevus, operatsioonid vaagnavöötmes ja lülisambas, suur füüsiline koormus ja rasedus. Naiste vaagna kuju erineb meeste omast ning nende SI liigest toetavad sidemed on nõrgemad, mistõttu võib just raseduse ajal sidemeid lõõgastavate hormoonide mõjul ristluu-niudeluu liigeses valu tekkida.
Füsioteraapias on palju erinevaid sekkumisi SI liigese valu vähendamiseks ja funktsiooni parandamiseks. Nendeks on näiteks erinevad manuaalteraapia tehnikad, kinesioteipimine, venitused, füüsilise koormuse reguleerimine ja spetsiifilise harjutusprogrammi koostamine. Sageli saab kõige parema tulemuse kui kombineerida omavahel eelnevalt toodud passiivsed ja aktiivsed sekkumised.
Esmane eesmärk füsioteraapias on selgitada välja probleemne piirkond ja valu põhjus. Selle jaoks küsib füsioterapeut põhjalikult küsimusi ning seejärel viib läbi spetsiaalseid teste, mis aitavad tuvastada ja kinnitada probleemi asukohta veelgi täpsemini.
Füsioterapeudil on SI liigese valu puhul oluline roll aidata inimesel valuvabalt naasta oma igapäevaste tegevuste või füüsilise aktiivsuse juurde. Selleks on oluline vajadusel alguses valusaid liigutusi modifitseerida ning sooritada spetsialisti määratud harjutusi. Sobival koormusel füüsiline aktiivsus on valuvaigistava efektiga ning programmi juurde kuuluvad tavaliselt ka jõuharjutused, et kõiki SI liigest ümbritsevaid kudesid koormusele vastupidavamaks muuta.
Järgides spetsialisti soovitatud nõuandeid ja treeningprogrammi on võimalik häid tulemusi saavutada SI liigese valu leevendamisel ja valust vabanemisel. Kui artiklis mainitud sümptomid on Sulle tuttavad või kannatad alaseljavalude käes, on kindlasti mõistlik külastada spetsialisti, et leida oma probleemile lahendus!
