Inimese lülisammas koosneb kokku 33 lülikehast, 7 neist on nimetatud kaelalülideks või tservikaal lülideks, 12 torakaal e. selja keskosa lüli, 5 lumbaal ehk alaosa lüli, ülejäänud 9 lüli on omavahel kokku luustunud ning moodustavad sabakondi .
Lülisamba üldine ehitus on sarnane kõikides selja piirkondades (kaelas, keskseljas, alaseljas ning sakraalosas), kuid väikesed erinevused dikteerivad nende tegelikke tööeesmärke. Võrreldes teiste piirkondadega on kaelalülid madalamad ning väiksemad, kuid nad võimaldavad suures ulatuses liikumist, et me saaksime igale poole mugavalt vaadata.
Inimese närvisüsteem koosneb kahest osast: kesknärvisüsteemist (keha kontrollkeskus), ehk aju ja seljaaju ning periferaalsest (signaali edastaja ja suunaja) närvisüsteemist, mis ühendab kesknärvisüsteemi keha kõikide piirkondadega.
Seljaaju kulgeb mööda lülisamba luust moodustunud kanalit. Periferaalsed närvid väljuvad lülisamba kanalist läbi väikeste ümarate kanalite, millel on üsnagi naljakas nimetus – lülivahemulk. Sealt edasi kulgevad närvid mööda keha edasi.
Kaelast väljuvad närvid lähevad pea ja näo piirkonda, turja, õlgadesse ning kätesse. Selja keskosa närvid juhivad rindkere piirkonda ning alaselja omad mõjutavad alakeha. Periferaalsed närvid toimetavad impulsse ajust lihastesse, et juhtida inimkeha, kuid viivad ka informatsiooni tagasi ajule.
Kas katsutav pind on sile või krobeline, kui kõvasti sa käesolevat asja pigistad, kas vesi on soe või külm. Kogu see info liigub läbi meie närvide seljaaju ning ajuni ning kui vaja, siis keha reageerib vastavalt – kui on liiga külm, siis ahendatakse veresooni ning inimene hakkab sooja säilitamiseks värisema, kui katsutav pind on liialt kuum tõmmatakse käsi välkkiirelt eemale.
Tavaliselt eeldab inimene, et valu asukoht on ka vigastatud piirkond, kuid närvisüsteemi puhul ei pea see paika. Probleemi tegelikuks põhjustajaks võib olla hoopiski teine piirkond.
Kuna närvide teekond on looklev ja suhteliselt keerukas, sest närvid kulgevad luude ja liigeste ümbruses, lihaste vahel ning läbi lihaste ja seetõttu võib närv jääda ka oma teekonna jooksul kinni teiste kudede vahele. Kuna närvid ei veni, vaid libisevad nagu jalgratta piduritrossid, on kehal kombeks esimese reaktsioonina tõmmata närvi ümbritsevad lihased pingesse kui see ohtu tajub.
Kõige tüüpilisem on näiteks see, kui inimesel tekib konditsioneeri või külma ilma tõttu surin küünarnuki või käelaba piirkonda. Eeldaks esimese asjana, et probleem pesitseb käes, kuid võib olla hoopis kaelas. Kuna külm põhjustab kiiret veresoonte ahenemist ning lihaspinge suurenemist, siis sellega kaasuvana võivad kaelalihased pitsitada kätte suunduvaid närve (radikulopaatia), mistõttu ebamugavus (surin, sipelgate tunne, tuimus, põletav valu, ülitundlikkus) tekib teises kohas kui on tegelik probleem.
Sarnase murega võivad kokku puutuda ka näiteks jalgratturid. Kuna jalgrattasportlane veedab palju aega sadulas, tähendab see, et alaseljast väljuvad närvid, mis jooksevad puusa tagaosast üle, on komprimeeritud positsioonis. Seetõttu võivad jalgratturid tihtipeale kurta jalgevahe tuimust, valu, urineerimis või seksuaalfunktsiooni häireid, mis esmareaktsioonina viitab probleemse piirkonna patoloogiale. Küll aga võib jalgratturite puhul olla probleemi allikaks hoopis pudentaalse närvi pitsumine lihaste vahele ning sellega kaasneb rodu murettekitavaid sümptomeid.
Ebaloogilisi valulikke piirkondi võib tekitada probleemne piirkond lülisambas endas. Kõige tüüpilisemalt võib lülisambas probleeme tekitada diskid, lülisamba kanal või lülivahemulk, liigeste ärritumine/kulumine.
Diskid on geelpadjandid mis on iga lülisamba lüli vahel. Nad käituvad kui amortisaatorid ning võimaldavad liikuvust. Juhul kui diskis tekib vigastus, tekib see tavaliselt selgmisel suunal, mis tähendab, et vigastus on väga lähedal periferaalsetele ning tsentraalsetele närvidele.
Diski vigastusest võib tekkida keemiline keskkond või füüsiline surve, mis mõjub närvisüsteemile ärritavalt. Sellisel juhul olgugi, et vigastus ise on tegelikult lülisambas, on inimeste peamised kaebused hoopis õlas ja käes. Tuntakse tuimust, põletavat valu, teravaid “elektrilööke”. Sarnaselt diski probleemidele võivad ka lülisamba liigeste probleemid tekitada sarnaseid probleeme.
Põhjuse välja selgitamiseks on mitmeid erinevaid vahendeid:
Rühti suhtutakse kui staatilisse kehaasendise, kuid tegelikult ei ole rüht kunagi staatiline. Pidev väikeste korrektuuride tegemine ning pidev töö nii lihaste kui ka närvisüsteemi jaoks. Rühi olulisus avaldub keha võimekuses liikuda.
Kui kehaasend vajub ühte äärmusesse, on reeglina ajapikku tulemuseks liikuvusulatuse langus. Mõnel väga halva rühiga inimestel ei pruugigi probleeme olla, kui nad on võimelised liikuma vastassuunda loomulikus liikuvusulatuses. Küll aga reeglina kauaks see nii tavaliselt ei jää.
Ideaalrüht jääb tavaliselt liikumissuundade keskpunktiks, kus keha teeb võimalikult vähe aktiivset tööd asendi säilitamiseks. Halb rüht põhjustab rohkelt adaptiivseid muutuseid (mida hindab füsioterapeut), et selliseid kehaasendeid pikaajaliselt säilitada.
Näiteks palju räägitud nutikael, põhjustab kaela eesmise ning külgmiste stabilisaatorlihaste lühenemise, ning kaela taguste lihaste pikenemise, kuna inimesed hoiavad pead ette kummardatult pikemat aega. Iseenesest kui inimese eesmärk on telefoni terve elu pidevalt vaadata ei pruugi muret ollagi, küll aga kui ta soovib ka kõndida enda ette vaadates, või vahel öist taevast imetleda võivad tekkida probleemid tingituna keha adaptsioonist ainult võimaldada alla vaatamist. Otse ja üles vaatamine ei ole keha jaoks enam omane. Siis on suur tõenäosus eelnevalt mainitud probleemide tekkele.
Arvestada tuleb, et tavaliselt närvisüsteemi probleemide lahendamine võib võtta oodatust kauem aega. Tavapärastelt on kehas toimunud adaptiivsed muutused kohastumiseks, mille ümber õpetamine ning muutmine võtab aega nädalaid või isegi kuid.
Kaela ja alaselja probleemide puhul on tavaliselt meiepoolne soovitus, et võimaluse korral võiks vältida kõhuli magamist. Kõhuli magamisasend põhjustab kaela sirutamist ning suures ulatuses pööramist, mis kaela lülide osas põhjustab närvi teekondade ahenemist ning liigeste kokkusurutust. Seega ühelt poolt võib olla see mure tekkeallikaks, kuid ka paranemise takistavaks faktoriks. Alaseljas põhjustab kõhuli magamine tavaliselt lihaspingeid, mis mõjutavad paranemist samuti negatiivselt.
Soe ja külm, on lihtsad meetmed, millega valu leevendada. Kaela ja alaselja tundlikkuse tõttu, soovitan ma külma kasutamist haruharva. Reeglina on sooja kasutus (10-15 minutit, kuumakotti, sooja vanni või dušši) positiivse mõjuga. See lõõgastab lihaseid, suurendab verevarustust ning võimaldab kiiremat paranemist, vähendab kompressiooni närvidele ning pakub valule leevendust vähemalt mõneks tunniks.
Kindlasti tuleks pöörduda kaela ja alaselja probleemide puhul ka füsioterapeudi poole, sest füsioterapeut hindab olukorra tõsidust ning leiab ravivõimaluse mis sobib just teie probleemi iseloomuga!
Närvid ning nendega kaasnevad mured on ebameeldivad, komplekssed ning võivad kaasata ka keha piirkondi, mis otseselt ei ole probleemi tekitajateks. Tavaliselt on enamus neist kindlasti arvestatavalt leevendatavad või lõplikult lahendatavad. Selleks tuleb leida endale sobiv füsioterapeut, kes oskab teid nõustada ning leida võimalusi keha pikaajaliselt tervena hoidmiseks!
