Struktuur: Närvisüsteem
Peamised põhjused : unehäired, terviseharjumused, kaela pinged, kõrge stressi/ärevuse tase, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine
Sümptomid: ühtlase tasemega peavalu (), madala kuni keskmise intensiivsusega, pinged ja puutetundlikkus kaelas, kestus 1 päev kuni paar nädalat, valu asukoht (laialdane- pea ja kael), sagedus 1-30x kuus
Ravi: ravimite kasutamine, manuaalteraapia, füsioteraapia, akupunktuur, kiropraktika
Ülevaade
Pingepeavalusid kogevad ilmselt enamus inimesed elu jooksul. Uuringute järgi on pingepeavaludel seos stressi, valu tundlikkuse, ning füüsilise aktiivsuse tasemega. Pingepeavalu esineb veidi enam naiste kui meeste hulgas ning on tavaliselt kergemini talutavad kui migreeni hood. Reeglina kõrvalisi sümptomeid üldjuhul ei esine, harvadel juhtudel heli- või valgustundlikkus võib esineda.
Sümptomid
Valu asukoht on pingepeavalul tavaliselt raskesti tuvastatav. Kirjeldatakse rõhuvat tunnet kogu peas mis kestab päevast kuni nädalateni. Valu on tavaliselt ühtlase iseloomuga ning füüsiline koormus ei muuda seda arvestatavalt. Tekivad ka hellad kohad kaela või turja piirkonna lihastesse, mille masseerimine aitab tavaliselt peavalu leevendada, seetõttu on ka manuaalteraapia ja füsioteraapia väga efektiivsed pingepeavalude leevendamisel aga ka ära hoidmisel.
Põhjused
Põhiliseks valu tekkepõhjuseks on tavaliselt mitmete asjaolude kooslus. Silmade väsimus, halb toitumine, stress, vähene aktiivsus, istuv eluviis, kõik eelnimetatud faktorid võivad rolli mängida peavalu tekkimisel.
Ravi ja ennetus
Teadaolevalt parimad sekkumisviisid :
Füsioteraapia ja manuaalteraapia on väga efektiivsed võimalused pingepeavaludega võitlemiseks ja nende seljatamiseks. Tegeletakse liikumismustritega, lihaste tugevdamisega, lihaspingete leevendamisega ning liigesliikuvuse parandamisega. Kohati on võrdluses ravimite kasutamisega füsioteraapia efektiivsem.
Pingepeavalude ennetamisel on eelkõige suurim roll tervislikel toitumis ja liikumisharjumustel nis aitavad pingepeavalude teket takistada ning stressi taset kehas vähendada.
Kunagi pole liiga hilja alustada peavalude vastu võitlemisega!
Loe lähemalt:
Piirkond :küünarliiges
Struktuur: kõõlus
Peamised vigastuse põhjused : trauma, ülekoormus, teatavad töövaldkonnad, biomehaanika
Sümptomid: valu küünarliigese siseküljel, võib olla kiirgava iseloomuga, käe jõudluse langus, suurenev valu koormusel
Ravi: Füsioteraapia - valu leevendamine, koormustaluvuse suurendamine, jõuharjutused, manuaalteraapia, ärritavate faktorite piiramine. Juhul kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemusi ca 6 kuuga on operatiivne ravi võimalik.
ÜLEVAADE
Mediaalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui golfimängija küünarnukk on peamiselt randmeliigese painutajalihaste kõõlusepõletik, mille päritolu on sarnaselt lateraalsele epikondüülile tekib ülekoormussündroomist. Mediaalset epikondüalgiat esineb palju vähem kui lateraalselt, selle esinemissagedus jääb vahemikkus 9- 20% kõikidest epikondüalgiate diagnoosidest. Kõige rohkem esineb mediaalset epikondüliiti inimestel, kelle tööamet on seotud puusepa töödega, liha lõikamisega, sanitaartehniliste töödega jt ning sportlastel, kelle spordiala on seotud peamiselt äkilise ja suure energiaga käsivarre jõuline liigutamine nt pesapalli heitjatel, oda viskajatel, ameerika jalgpalluritel, vibulaskuritel aga ka tennisistidel ja golfi mängijatel.
SÜMPTOMID:
Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi PÕHJUSED:
RISKITEGURID:
RAVI JA ENNETUS: Kõigepealt füsioterapeut teeb kindlaks, millise epikondüalgiaga on tegemist, millised faktorid kutsuvad esile valu või ärritavad antud probleemi. Konservatiivse ravi peamine eesmärk on valu leevendamine ja põletiku vähendamine. Vastavalt kogutud informatsioonile, füsioterapeut paneb paika raviplaani ning annab spetsiifili jõuharjutusi ning soovitusi ja nõuanded, mida tuleb vältida erinevate taastumisperioodide ajal, kuidas reguleerida treeningmahtu ning kuidas kasutada ortoosi antud probleemi puhul.
Juhul kui teie töö või spordiala on seotud korduvate koormavate liigutustega siis epikondüalgiate kõige parem ennetus/ ennetamis viis on randme ja käsivarre lihaste treening. Vastavalt Teie elustiilile ning spordi ja/või töö spetsiifikale, füsioterapeut valib just Teile sobivaid spetsiifili jõuharjutusi.
Loe lisaks:
Piirkond :küünarliiges
Struktuur: kõõlus
Peamised vigastuse põhjused : trauma, ülekoormus, teatavad töövaldkonnad, biomehaanika
Sümptomid: valu küünarliigese välisküljel, võib olla kiirgava iseloomuga, käe jõudluse langus, suurenev valu koormusel
Ravi: Füsioteraapia - valu leevendamine, koormustaluvuse suurendamine, jõuharjutused, manuaalteraapia, ärritavate faktorite piiramine. Juhul kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemusi ca 6 kuuga on operatiivne ravi võimalik.
ÜLEVAADE
Lateraalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui tennisisti küünarnukk on randmeliigese sirutaja lihaste kõõlusepõletik. Randmeliigese sirutajalihased kinnituvad lateraalsele epikondüülile, mida saab kergesti üles leida katsudes küünarnukki välimist serva (väljaulatuv luu ots), sellest tulenevalt tekkis ka nimi lateraalne epikondüliit. Tegemist on ülekoormussündroomiga, mida kutsuvad esile korduvad ühepoolsed/ühetaolised liigutused ning puudulik taastumine. Sündroomi esinemissagedus on suurem sellistel elukutsetel nagu tisler, lihunik, puusepad, elektrikud, aednikud, kontoritöötajad jt. Hoolimata nimest, ainult 5% tennist mängivatel inimestel täheldatakse tennisisti küünarliigest, palju rohkem leidub sellistel spordialadel nagu sulgpall, pesapall, ujumine ja viskamine.
SÜMPTOMID:
Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi PÕHJUSED:
RISKITEGURID:
RAVI JA ENNETUS: Kõigepealt füsioterapeut teeb kindlaks, millise epikondüalgiaga on tegemist, millised faktorid kutsuvad esile valu või ärritavad antud probleemi. Konservatiivse ravi peamine eesmärk on valu leevendamine ja põletiku vähendamine. Vastavalt kogutud informatsioonile, füsioterapeut paneb paika raviplaani ning annab spetsiifili jõuharjutusi ning soovitusi ja nõuanded, mida tuleb vältida erinevate taastumisperioodide ajal, kuidas reguleerida treeningmahtu ning kuidas kasutada ortoosi antud probleemi puhul.
Juhul kui teie töö või spordiala on seotud korduvate koormavate liigutustega siis epikondüalgiate kõige parem ennetus/ ennetamis viis on randme ja käsivarre lihaste treening. Vastavalt Teie elustiilile ning spordi ja/või töö spetsiifikale, füsioterapeut valib just Teile sobivaid spetsiifili jõuharjutusi.
Loe lisaks:
Piirkond : lülisammas
Struktuur: lülikeha, luu
Peamised vigastuse põhjused : Mehaaniline ülekoormus, lülikehade nihkumine, sirutustraumad, liiklusõnnetused
Sümptomid: ebamäärane pidev valu alaseljas, valu sirutusel või kõhuli lamamisel
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, koormuse reguleerimine
Paranemisperiood: 3 kuud – 12 kuud
ÜLEVAADE
Spondülolüüs on lülisamba patoloogia, mille käigus lüli tagaosasse (ogajätke juurde) tekib mõra/stressmurd. Seda esineb rohkem kõrgema füüsilise koormuse juurde ning üldjuhul nooremas vanuses (13-16), reeglina just alaseljas.
SÜMPTOMID
Spondülolüüsi puhul tekivad sümptomid järk järgult (alates kergest ebamugavuses seljas, mis läheb üha ebamugavamaks ning koormustaluvus muutub kehvemaks)
Mõned sümptomid on:
PÕHJUSED
Spondülolüüsi tekkeks on mitmeid põhjuseid:
RISKITEGURID
RAVI JA ENNETUS
Spondülolüüs ei vaja üldiselt kirurgilist sekkumist. Ravi seisneb koormuse modifitseerimises, ärritavate tegurite vältimises (põrutamine, sirutamine taha poole) ning lihastiku arendamises koormustaluvuse suurendamiseks. Seda probleemi üldiselt ennetada ei ole võimalik, mõistlik treeningkoormus ja hea tehnika aga kindlasti vähendavad riski spondülolüüsi tekkeks.
Piirkond : lülisammas
Struktuur: lülikeha, sellega piirkonna sidemed ning liigesed
Peamised vigastuse põhjused : traumad, füsioloogiline eripära, artriitilised muutused, diski vigastused
Sümptomid: valu seljas (reeglina alaseljas), ebamugavus selili või kõhuli lamamisel, liikumispiiratus, episoodilised valuhood
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, töökeskkonna ümberhindamine, põletikuvastane ja valuvastane ravi, konservatiivse ravi ebaõnnestumisel on võimalik kirurgiline sekkumine äärmuslikel juhtudel.
ÜLEVAADE
Spondülolistees on lülisamba patoloogia, mille puhul tekib selgroo lülide nihkumine teineteise suhtes, kas ette suunaliselt (anterolistees) või taha suunaliselt (retrolistees). Spodülolistees võib esineda pea igas vanusegrupis, tihtipeale just alaseljas, ning enamustel juhtudel avastatakse see juhuleiuna röntgenil või muu kõrvalise uuringu käigus. Üldistatault tekib nihkumine kuna lülisamba eesmist või tagumist osa toestavad tugevad sidemed ei suuda oma tööd täielikult teha või on viga saanud.
SÜMPTOMID
Valdaval enamustel inimestes ei esine mitte ühtegi sümptomit. Nad võivad elada aastakümneid ilma probleemideta ning tegevustel ei ole ühtegi piirangut.
Juhul kui spodülolistees muutub sümptomaatiliseks on sümptomid tihtipeale ebaspetsiifilised, ehk nad esinevad ja teiste alaselja probleemide korral:
PÕHJUSED
Spondülolisteesi tekkeks on mitmeid põhjuseid:
RISKITEGURID
RAVI JA ENNETUS
Spodülolisteesi puhul on ravi mõõdukate nihkumiste puhul tavaliselt konservatiivne (füsioteraapia, jõutreening). Tegeletakse lihaskorseti tugevdamisega, neuroloogiliste sümptomite puhul nende vähendamisega (närviärrituse vähendamisega) ning liikumismustrite optimeerimisega. Suuremate nihkumiste korral ning tugevate sümtomite olemasolul on võimalik ka kirurgiline sekkumine, et piirkonda stabiliseerida ning vähendada ärritavaid faktorieid. Ennetus keskendub eelkõige tervislikele eluviisidele ning tugevale lihastikule.
Piirkond : lülisammas, disk
Struktuur: disk
Peamised vigastuse põhjused : tugev/järsk koormus (nt raskete esemete tõstmine), selja mehaanilised kõrvalekalded, halvad tervisekäitumised, kaasuvad haigused, pikaajalised ravimite tarvitamised
Sümptomid: valu seljas, liikumispiiratus, kiirguv valu tuhara/jala suunas, keha hoiak muutub kõveraks, koormustaluvuse langus.
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, liikumismustrite parendamine, närvi ärrituse vähendamine, valuravi. Tugevamate neuroloogiliste probleemide (jätkuv tuimus, lihasjõu kadu, põie funktsiooni häirumine) olemasolul kirurgiline sekkumine.
Paranemisperiood: 4 kuud – 24 kuud
Ülevaade
Diskid on lülisambas (e. selgroos) asuvad geelja vedelikuda täidetud kettad, mis asuvad iga lüli vahel. Nende funktsioon on töötada pehmendustena lülide vahel ning võimaldada lülidel teineteise peal liikuda.
Sümptomid
Diski vigastuse puhul võib sümptomaatika olla väga varieeruv, üldiselt tekib valu alaseljas, liikumispiiratus, kõver kehaasend (valu vältimiseks) ning valu võib edasi kiirguda tuharasse, reie taga või esiosasse, säärde, jalalabasse, varvastesse. Tugevamate valude puhul kirjeldatakse ka tunnet justkui tahaks jalg alt ära minna ja ei allu kontrollile. Osadel juhtudel võib tekkida ka tunde häirumine, ehk ei tunta puudutust teatud piirkondades või on see teise jalaga võrreldes tugevam/nõrgem.
Diski vigastuste puhul tuleb ka silmas pidada, et juhul kui tekib tuimus jalgade vahel, seksuaalse funktsiooni häirumine või urineerimise peetus või pidamatus tuleks koheselt pöörduda EMO-sse, sel juhul võib tegemist olla ulatuslikuma vigastusega nimega Cauda Equina syndrome, mis nõuab kohest tähelepanu.
Põhjused
Riskitegurid
Ravi ja ennetus
Diski vigastused alluvad reeglina väga hästi füsioteraapia konservatiivsele ravile. Ennekõige on ravi esmane eesmärk valu alandamine, kompensatoorsete mustrite minimeerimine ning liikuvuse taastamine. Seejärel närvikoe ärrituse alandamine ja liikuvuse parandamine kuni inimene ühel hetkel on võimeline kõike tegema nii nagu varem.
Üksikutel juhtudel konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust, sellisel juhul on operatiivne ravi võimalik, mis puhul eemaldatakse viga saanud diski piirkond ehk siis eemaldatakse ärritaja.
Diski vigastuste ennetus hõlmab endas tugeva lihaskorseti loomist, liikuvusulatuse säilitamist, istuva töö vaheldamist seismisega ning suitsetamisest loobumist.
https://www.spine-health.com/conditions/herniated-disc/lumbar-herniated-disc-causes-and-risk-factors
ÜLEVAADE
Põlve eesmisel pinnal põlvekedra all asub kõõlus, mille alumine ots kinnitub sääreluule. Just selles kinnituskohas võib kasvueas või liigse hüppamise, jooksmise ning spurtimise tagajärjel tekkida valu. Enamasti tekib seda sündroomi poistel vanuses 9-15, kes tegelevad intensiivselt spordiga, kus on vaja jalgel palju liikuda. Tegemist on proleemiga, mis ravimata jäämisel võib seda tugevad piirid sportimisele ning isegi igapäevasetele tegevustele.
SÜMPTOMID
Üsna tihti on põlve eesosas põlvekedrast allpool märgatav turses piirkond, seetõttu nimetatakse sündroomi sageli topeltpõlveks. Katsudes ning põlvede peal istudes võib samuti sama piirkond olla valulik. Lisaks intensiivistub valu selles piirkonnas jooksmisel, hüppamisel, kükitamisel ja ka trepist üles-alla kõndimisel.
PÕHJUSED
Sääreluul asuv ala, kuhu põlvekedra kõõlus kinnitub, ei ole 9-15 aastastel veel luustunud. Seetõttu mõjuvad lihaste ja kõõluste poolt tekitatud jõud piirkonnale liialt tugevalt ning sikutavad kinnituskohta liialt tugevalt. Selle tagajärjel tekib põlve eesotsa valu ning turse. Tekkepõhjus on tugevas seoses liigse koormusega ja vähese taastumisega.
RISKITEGURID
Osgood-Schlatteri sündroomi riskifaktorid on:
RAVI JA ENNETUS
Õnneks on sündroom üsna lihtsalt ravitav. Esimese asjana tuleb maha võtta ärritav koormus, vajadusel teha treeningutest täielik paus. Sellisel juhul peaks taastumine kestma umbes 2 kuud. Teiseks oleks vaja konsulteerida füsioterapeudiga taastusravi ning ennetuse osas, sest edaspidisel liigsel koormamisel võib valu tagasi tulla. Ennetamiseks sobibki kõige paremini reielihaste tugevdamine ning põlvede ülekoormamise vältimine.
Loe lisaks:https://en.wikipedia.org/wiki/Osgood%E2%80%93Schlatter_disease
Video: https://www.youtube.com/watch?v=QHMrYB-Ghlo&ab_channel=Osmosis
ÜLEVAADE
Tegemist on vedelikuga täidetud tsüstiga, mis asub põlve tagaküljel õndlas. Tsüst võib piirata põlve liikuvust ning avaldada survet põlve piirkonna veresoontele. Põlve liigutamine võib sageli tekitada valu ning liigsel koormamisel minna hullemaks. Reeglina tekib erinevate põlve traumade järgselt kuid võib olla märk ka liigese ülekoormamisest.
SÜMPTOMID
Bakeri tsüst ei pruugi alati olla nähtav, teinekord jällegi on põlveõndlas sisemisel pool märgata suurt turselist ala. Reeglina on põlve painutamisel ja sirutamisel tunda kangust ning liikuvuspiiratust põlve tagaosas. Mõnikord võib liigutustega või katsumisel esineda ka valu. Ka sügelustunne ja tuimus sääres võivad viitada Bakeri tsüsti olemasolule, kuna struktuur võib survestada närve ning veresooni.
PÕHJUSED
Peamiseks põhjuseks on põlve taga asuvas limapaunas vedeliku mahu suurenemine, mille tagajärjel limapaun paisub ja tekib vedeliku tagasivoolu piiratus. Spontaanselt võib esineda lastel kasvueas, reeglina taandub paari kuuga iseenesest. Täiskasvanueas omandatud tsüst on sageli trauma tagajärjel tekkinud, kõige sagedamini põlve väänamiste korral. Kui tsüst ei ole tekkinud trauma tagajärjel, tuleks seda kindlasti näidata oma perearstile.
RISKITEGURID
Bakeri tsüsti tekke riskitegurid on:
RAVI JA ENNETUS
Sõltuvalt tekkepõhjusest ravitakse süsti kas süstidega, operatsioonidega või füsioteraapiaga. Traumaatilise tekke tagajärjel leeveneb probleem tavaliselt trauma paranemise käigus. Korduva iseloomuga Bakeri tsüst võib olla märk liial ebastabiilsest põlveliigesest ja vajab ennetamiseks treeningut.
Loe lisaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Baker%27s_cyst
Video: https://www.youtube.com/watch?v=kH6of0ipfXw&feature=emb_logo&ab_channel=nabilebraheim
ÜLEVAADE
Patellafemoraalne valu (PF) tähendab põlve eesmisel poolel (põlvekedra ümber) ilmnevat valuaistingut. Sageli nimetatakse seda valuaistingut ka jooksja või hüppaja põlveks, kuna see on üsna sage jooksu- ning hüppealadel. Valu on märk põlve piirkonna ülekoormamisest ning vajab spetsiifilist ravi. Ravi hõlmab enamasti koormuste reguleerimist ning põlve ümber olevate struktuuride treenimist.
SÜMPTOMID
Valu tekib tavaliselt põlvekedra ümber (sageli ülal või allpool põlveketra) pikalt istumise järgselt või teatud koormustel, nagu:
PÕHJUSED
PF valu peamiseks põhjuseks on kudede ülekoormamine, mis on reeglina liigse treeningu või töötamise tulemus. Eriti sage on valu kasvueas sportlikel lastel. Tesiteks valu tekke põhjusteks on reielihaste nõrkus, alajäsemete asendid liikumistel, põlve piirkonna vigastused ja operatsioonid.
RISKITEGURID
Peamisteks PF valu tekkimise riskiteguriteks on:
RAVI JA ENNETUS
PF valu ravis on kõige tähtsam reguleerida oma treeninguid selliselt, et valu ei oleks tunda. Sageli ainult sellest ei piisa, paralleelselt tuleb ka teha spetsiifilisi harjutusi, mis treenivad põlve ümber asuvaid struktuure tugevamaks. Parimad lahendused PF valu ennetamiseks on:
