Füsioterapeut on skeletilihassüsteemi konservatiivse ravi spetsialist. Füsioterapeut hindab inimese biomehaanilist süsteemi (liigeste liikuvust, närvisüsteemi toimivust, lihasjõudlust, sidemete/kõhrede struktuuri) ning loob raviseansid vastavalt tuvastatud probleemidele, et soodustada valu vähenemist ning struktuuride tugevuse ja liikuvuse taastumise.
Loe lähemalt, kes on
füsioterapeutÜldiselt tegeleb füsioteraapia traumade ja taastusraviga, operatsioonijärgse taastusraviga, rühiprobleemidega, närvivalu ja närvikahjustustega, korduvate valude ja pingetega, sportliku sooritusvõime parandamisega, vaeguste ennetamisega ning füüsilise võimekuse kontrollimisega.
Täpsemad selgitused füsioteraapia vastuvõttu pöördumiseks:
Tavapärased mured – Lihaspinged, seljavalud, kaelavalud, kiirguvad valud kätte või jalga, enne/pärast pikka lennureisi, uue spordialaga alustamine
Sportlased – Ülekoormusvigastused (achilleuse kõõlus, põlvevalud, õlavalud), traumad, hüppeliigese väänamine, põlvetrauma, õlatrauma, randmetrauma, pidev valu treeningutel, sooritusvõime optimeerimine, taastumine
Kontoritöötajad – turja pinged, selja keskosa pinged, käte suremine, tuhara valud, seljavalud , kaelavalud , küünarnuki valud, karpaaltunneli sündroom (välu käes)
Arsti soovitusel – operatsiooni eelsed või järgsed , traumad mis ei vaja operatsiooni, valu mille puhul ravimid ei aita, krooniline valu
Vanemad inimesed – pikaajalised valud, artriitilised valud, seljavalud, kiirguvad valud
Füsioterapeudi poole ei pea alati pöörduma kindla probleemiga, alati tuleb kasuks rutiinne kontroll, veendumaks, et füüsiline võimekus vastab kliendi soovidele.
See sõltub täielikult probleemi põhjustest, iseloomust ning sellest, kui kaua probleem kestnud on. Seetõttu ei saa me täpselt öelda, kui mitu korda on vaja füsioteraapia sessioonidel käia, üldjuhul märgatakse arvestatavat erinevust 1-3 sessiooniga. Sessioonide eeldatava arvu osas oskab füsioterapeut kindlasti nõu anda pärast esmavisiiti.
Füsioterapeut kasutab keha enese paranemispotentsiaali, sportlike- ja igapäevategevuste modifitseerimist, erinevaid manuaalteraapia võtteid, füüsikalisi ravimeetodeid (külm, kuum, ultraheli, elektriravi jms) ning võtete kinnistamiseks ette nähtud iseseisvaid harjutusi, et mure lahendada võimalikult kiiresti, ning et saavutada pikaajaline tulemus.
Olenevalt küll probleemist, alustatakse reeglina pärast füsioteraapilist hindamist manuaalteraapia võtetega. Manuaalteraapia tähendab seda, et füsioterapeut manipuleerib keha pehmeid kudesid, liigeseid ning närvisüsteemi, et kiirendada paranemisprotsesse, muuta lihasaktivisatsiooni, liikumismustreid või vähendada koormust teatavale keha piirkonnale, et võimaldada kiiret paranemist.
Manuaalteraapiale komplementaarselt on füsioterapeudil võimalik kasutada ka teisi ravivõtteid nagu näiteks kinesioteipimine, dry needling, nõelravi, Instrument Assisted Soft Tissue Mobilization (Instrumendiga assisteeritud pehme koe mobilisatsioon).
Kui Sulle on tehtud probleemiga seoses uuringuid, siis selle kohane info oleks hea kaasa võtta ! Võta kaasa mugavad riided, milles on mugav liikuda, ning vajaduse korral on võimalik ka käsiteldavat piirkonda näha.
Tarbi vett – vesi aitab keha tööle ja taastumisele kaasa. See muudab füsioterapeudi võtete mõju oluliselt efektiivsemaks.
Ära söö raskelt seeditavat toitu vahetult enne füsioterapeudi juurde tulekut – kuna suure toidukorra tarbimine juhib seedimiseks rohkelt verd mao ümbrusesse, siis see võib oluliselt vähendada füsioterapeudi võtetest saadavat kasu.
