ÜLEVAADE
Tegemist on vedelikuga täidetud tsüstiga, mis asub põlve tagaküljel õndlas. Tsüst võib piirata põlve liikuvust ning avaldada survet põlve piirkonna veresoontele. Põlve liigutamine võib sageli tekitada valu ning liigsel koormamisel minna hullemaks. Reeglina tekib erinevate põlve traumade järgselt kuid võib olla märk ka liigese ülekoormamisest.
SÜMPTOMID
Bakeri tsüst ei pruugi alati olla nähtav, teinekord jällegi on põlveõndlas sisemisel pool märgata suurt turselist ala. Reeglina on põlve painutamisel ja sirutamisel tunda kangust ning liikuvuspiiratust põlve tagaosas. Mõnikord võib liigutustega või katsumisel esineda ka valu. Ka sügelustunne ja tuimus sääres võivad viitada Bakeri tsüsti olemasolule, kuna struktuur võib survestada närve ning veresooni.
PÕHJUSED
Peamiseks põhjuseks on põlve taga asuvas limapaunas vedeliku mahu suurenemine, mille tagajärjel limapaun paisub ja tekib vedeliku tagasivoolu piiratus. Spontaanselt võib esineda lastel kasvueas, reeglina taandub paari kuuga iseenesest. Täiskasvanueas omandatud tsüst on sageli trauma tagajärjel tekkinud, kõige sagedamini põlve väänamiste korral. Kui tsüst ei ole tekkinud trauma tagajärjel, tuleks seda kindlasti näidata oma perearstile.
RISKITEGURID
Bakeri tsüsti tekke riskitegurid on:
RAVI JA ENNETUS
Sõltuvalt tekkepõhjusest ravitakse süsti kas süstidega, operatsioonidega või füsioteraapiaga. Traumaatilise tekke tagajärjel leeveneb probleem tavaliselt trauma paranemise käigus. Korduva iseloomuga Bakeri tsüst võib olla märk liial ebastabiilsest põlveliigesest ja vajab ennetamiseks treeningut.
Loe lisaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Baker%27s_cyst
Video: https://www.youtube.com/watch?v=kH6of0ipfXw&feature=emb_logo&ab_channel=nabilebraheim
