Hüppeliigese vigastused

ÜLEVAADE

Hüppeliigese vigastustest mõeldakse tihti kui sportlastega juhtuvast traumast. Tegelikkuses võib seda juhtuda igaühega isegi lihtsatel tegevustel nagu kõndimine. Kõige sagedamini juhtub hüppeliigese vigastusi just noorematel meestel ja on kõige sagedasemad alajäsemete traumad. Vigastused juhtuvad enamasti nikastuse tagajärjel ning kahjustatakse liigessidemeid, vahel ka luid. 

SÜMPTOMID

Sümptomid kipuvad mitmete erinevate hüppeliigese vigastuste korral olema üsna sarnased. Tihti ei tundugi luumurd hüppeliigese piirkonnas tavaolekus väga valus, üheks tõsisemaks murru sümptomiks on see, et peale vigastust ei saa üldse jala peale toetuda. Sagedasemad üldised hüppeliigese vigastuse sümptomid on: 

• valu (äkiline ja tugev)
• paistetus hüppeliigese välis- või siseküljel
• sinikate teke, tavaliselt paar päeva peale vigastust
• liigese kangus, eriti hommikuti
• lonkamine

RISKITEGURID

Hüppeliigese vigastuse kõige sagedasemad riskitegurid on:

• eelnev hüppeliigese vigastus
• väsimus
• vale jalanõu
• alajäsemete madal koormustaluvus
• ülekaal
• ebapiisav soojendus

PÕHJUSED

Hüppeliigese kõige sagedasem vigastus on nikastus. Vigastuse käigus toimub labajala väändumine enamasti sissepoole, harva ka väljapoole. Tavaliselt saavad vigastada liigese külgedel (pahkluude) juures asetsevad liigessidemed, mille ülesanne on liigest stabiliseerida. Harva osutub side aga nii tugevaks, et sikutab pahkluud ning selle tagajärjel võib tekkida luumurd. Sidemete vigastuse korral kude rebeneb ja rebenemise ulatusest sõltub taastumise aeg.

RAVI JA ENNETUS

Hüppeliigese vigastuse ravi sõltub vigastuse ulatusest. Sageli kulub taastumiseks kuni 6 nädalat, tugevamate väänamiste korral võib ravi venida 3-6 kuu pikkuseks. Nagu iga akuutse liigestrauma puhul, tuleb ka hüppeliigesega toimida järgnevalt: 

• Kaitse – väldi tegevusi, mis võivad põhjustada uut vigastust või/ja valu.
• Puhkus  – vähemalt 24h pärast vigastust ei ole soovituslik hüppeliigest koormata, vajadusel kasuta karke.
• Külm – vigastuse piirkonnale 10-15min vähemalt 3x päevas.
• Kompressioon – elastikside või reguleeritav ortoos paistetuse alandamiseks.
• Hoia kõrgemal – puhkeasendites tõsta hüppeliiges kehast kõrgemale. 

Hüpeliigese vigastuse ennetamiseks tasub regulaarselt treenida jalalihaseid ning teha tasakaalu harjutusi. Mida rohkem liigest vääname, seda enam tuleb ennetusega tegeleda. Ravi ja ennetuse jaoks saad kõige paremat nõu füsioterapeudilt. 

Loe lisaks: https://reakt.ee/nouanded/huppeliiges-vaanasid-ara-mida-teha/ 

Videod: https://www.youtube.com/watch?v=0M8ul1TuRbg&ab_channel=LetsTalkSportsLetsTalkSports