Karpaalkanali sündroom 

Piirkond : Ranne 

Struktuur: Närv , Karpaalkanalit ümbritsevad sidemed 

Peamised vigastuse põhjused : Mehaaniline ülekoormus, vibratsioontööriistade kasutamine, osteoartriit, reumatoid artriit, kaela patoloogiad, trauma 

Sümptomid: Valu peopesas, randmes, sõrmede tuimus, põletamise tunne, haardetugevuse langus, öine valu, lihaste kärbumine (atroofia)  

Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, randmeortooside kasutus, töökeskkonna ümberhindamine, põletikuvastane ja valuvastane ravi, konservatiivse ravi ebaõnnestumisel kirurgiline sekkumine 

Paranemisperiood: 1 kuu – 3 kuud

ÜLEVAADE

Karpaaltunneli sündroomi võivad kogeda 2.7% - 5.2% inimestest oma eluea jooksul. Kõige sagedamini esineb see inimestel, kelle töö hõlmab korduvaid ühekülgseid liigutusi või rohket tööd kätega ( näiteks arvutitöö, pakendamine, raskete esemete tõstmine, tööriistade käsitlemine jms). Karpaaltunneli sündroom esineb sagedamini keskealistel naisterahvastel vanuses 40-60 eluaastat. 

SÜMPTOMID

Karpaalkanali sündroomi puhul esinevad sümptomid võivad varieeruda. Üldjuhul algavad sümptomid sõrmedes (pöial, nimetissõrm,keskmine sõrm) või randmes (peopesa poolel) - tüüpilisteks sümptomiteks on kõrvetustunne, tundlikkuse muutus, spielgate tunne, torkivad valud või jõu kadu käes. Mõnel juhul võib karpaalkanali sündroom tekkida ka mõlemas käes. Sümptomaatika süvenedes võib hakata valu levima ka küünarliigese ja õla suunas. 

RISKITEGURID

Karpaalkanali vigastuse kõige sagedasemad riskitegurid on:

• Vanus 40-60
• Sugu - Naistel tõenäosus 2.5 - 5x suurem 
• Vähene füüsiline aktiivsus 
• Suitsetamine 
• Südame ja veresoonkonna haigused 
• Kaela probleemid 
• Järjepidev koormus randmetele / kätele 

PÕHJUSED

Karpaalkanali tekkepõhjuseid on mitmeid, kuid põhiliselt taanduvad need kahele põhimõttele. 

1. Kompressioon - ehk surve mediaannärvile, mis hakkab probleemi tekitiama. Kompressioon võib olla väline - millestki tugevalt kinni hoidmine, järjepidev surve randmele või sisemine - tsüstid, luumurrud, kõõluste põletikud. 
2. Traktsioon ja ülekoormus - järjepidevalt ühesuguste liigutuste teostamine randmega, või liiga kiiresti koormuse suurendamine randmele 

Karpaalkanali sündroom võib tekkida ka teisejärguliselt patoloogiatele nagu osteoartriit, reumatoid artriit, hormonaalsed kõikumised ja trauma. Ning võib tekkida ka raseduse vältel või pärast rasedust, sellisel juhul on sümptomid tavaliselt ebajärjepidevad ning taanduvad kiiremini kui teistel juhtudel. 

RAVI JA ENNETUS

Karpaalkanali sündroomi puhul on oluline välistada teiste patoloogiate olemasolu, mis võivad imiteerida karpaaltunneli sümptomeid ning tuvastada mediaannärvi ärritumispunkt. Läbi selle on võimlaik ravi suunata efektiivsemalt ning vältida potentsiaalseid ärritusfaktoreid. 

• Ärrituse vähendamine ning ärritavate tegevuste ning mustrite vähendamine 
• Valuravi - vajadusel 
• Soojaravil on tavaliselt valu alandav effekt 
• Liigesliikuvuse parandamine ning närvi liikuvuse paranadmine 
• Lihasjõudluse taastamine 
• Igapäevategevuste võimekuse taastamine 
• Sportlike tegevuste võimekuse taastamine 
• Konservatiivse ravi mitte toimimisel kirurgiline sekkumine 

Ennetuse osas on oluline liikuv ning aktiivne elustiil, mis tasakaalustab istuvat eluviisi. Sellele lisanduvalt on oluline roll tervislikul toitumisel ja tervist kahjustavatest harjumustest hoidumisel. Kui karpaalkanali sündroom tekib teisejärgulisena mõnele patoloogiale, on oluline eelneva patoloogia kontrolli alla saamine. Kontoritöötajate puhul peaks olema ka tööergonoomika inimese jaoks võimalikult mugav olema ning võimaldama mitmekesiseid asendeid mugavas keskkonnas. 

Loe lisaks: https://www.physio-pedia.com/Carpal_Tunnel_Syndrome