Ülevaade
Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust. Õlaliigese stabiilsuse tagavad seda ümbritsevad struktuurid. Ühed nendest on nn rotaatormanseti lihased, mille moodustavad: harjaüline lihas (m. supraspinatus), harjaalune lihas (m. infraspinatus), abaluualune lihas (m. subscapularis) ning väike ümarlihas (m. teres minor). Rotaatormanseti lihased hoiavad õlavarreluu pead abaluu liigesõõnsuses ning teostavad õlaliigese sise- ja välisrotatsiooni, tänu millele on meil võimalik nt juuksed kammida, rahakotti tagataskust võtta jne. Rotaatormanseti kõõluste tendinopaatia (ehk kõõlusepõletik) on üks sagedasemaid õlavalu põhjustajaid.
Põhjused
Põhjuseks on tavaliselt ülekoormus, mis võib olla tingitud elukutsetest, kus on palju käte üle pea tõstmist, korduvad ühetaolised liigutused aga ka arvutiga töötamisel. Samuti erinevatel spordialadel (ujumine, viskespordialad, võrkpall jt.) Kõõluse põletik võib tekkida ka varasema õlaliigese trauma järgselt (nt õlaliigese luksatsioon jne).
Sümptomid
Tavaliselt valu esineb õla ees või välisküljel, harvem tagant. Valu võib esineda öösel lamades haaratud ülajäseme poolsel küljel; lihasjõu langus ülajäseme tõstmisel; valu õla sise- ja välisrotatsioonil ning käsi küljelt ülesse tõstmisel.
Füsioteraapia
Kõigepealt teeb füsioterapeut kindlaks, millise lihase kõõlusega on tegemist ning vastavalt sellele koostab raviplaani. Füsioteraapia eesmärk on vähendada valu ja turset; saavutada täis valuvaba liikuvusulatust ning tugevdada rotaatormanseti lihaseid.
