fbpx

Stressmurrud

ÜLEVAADE

Stressmurde võib esineda mitmetes keha piirkondades, kuid kõige sagedamini labajala piirkonnas ning ka sääres. Stressmurd erineb tavalisest luumurrust, kuna vigastuse teke ei ole enamasti traumaatiline vaid kindla piirkonna ülekoormuse tõttu tekkinud. Naistel on kuni 12x tõenäolisem elu jooksul stressmurdu omandada. Inimkehas esineb peaaegu kõigil elu jooksul stressmurde, kuid enamus nendest on suhteliselt ohutud ning ei tekita valu. Suuremate stressmurdude korral on valu ja liikumispiiratus üsna sage nähtus. 

SÜMPTOMID

Kõige sagedamini võib tunda valu labajala piirkonnas luulistes piirkondades. Valu muutub tavaliselt teatud füüsilise tegevusega hullemaks, sageli hüppamisel, jooksmisel ja isegi kõndimisel. Valulik piirkond võib olla kergelt turses ja katsumisel tundlik - seda eriti koormuste järgselt. Otsese vibratsiooni korral murru piirkonnale on reeglina valu kõige intensiivsemalt tuntav.

RISKITEGURID

Stressmurru riskitegurid on:

  • luutiheduse vähenemine
  • liigsed põrutavad koormused
  • õhukese tallaga jalanõud
  • jalgade pikkuse erinevus
  • madal alajäsemete lihasjõud
  • ebapiisav toitumine
  • menstruatsioon

PÕHJUSED

Stressmurrud on reeglina üsna pisikesed mõrad või murrud luukoes. Põrutav koormus on sageli kõige suurem murdude põhjustaja. Näiteks sellised spordialad, kus on palju hüppamist, jooksmist või trampimist või ametid, kus rakendub labajalale palju vibratsiooni, võivad liigsel koormamisel põhjustada stressmurdu. Ka luude hõrenemine, mis võib juhtuda loomulikult või näiteks madala D-vitamiini ja halva toitumise tõttu, on üks suur põhjus luumurdude lihtsamaks tekkimiseks. 

RAVI JA ENNETUS

Esimese asjana, kui valud ägenevad koormustel, tasuks võtta koormust vähemaks ning lasta piirkonnal puhata. Enne röntgenisse põrutamist võiks külastada füsioterapeuti, kuna suurenevad valud koormusel labajalas võivad olla mitme erineva probleemi tõttu. Kui selgub, et stressmurd on tõenäoline, tuleb teha valutavast piirkonnast röntgenpilt. Murru järgselt tuleb vajadusel käia umbes 2 nädalat karkudega, kergemaid liikuvusharjutusi võib teha koheselt. Taastumine kestab tavaliselt kuni 8 nädalat sõltuvalt murru tõsidusest. Kui murdu ei ravita korralikult, võivad valud kesta aastaid. Stressmurdude ennetamisel on kõige tähtsam omada head treeningu ja puhkuse vahekorda ning korralikult toituda. 

Loe lisaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Stress_fracture 

Videod: https://www.youtube.com/watch?v=rOIIxLx--Q4 

Reakt Füsioteraapia

Meie füsioterapeudid aitavad sul saavutada parima versiooni iseendast. Broneeri aeg vastuvõtule - oled alati oodatud!

Broneeri aeg
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram