Inimkeha sidemed on passiivsed stabiilsuse tekitajad. See tähendab, et sidemed ei reageeri aktiivselt liigutustele, vaid pingulduvad kui kummiriba, juhul kui liigespindade vahel toimub liiga ulatuslik liikumine, mida keha aktiivsed struktuurid, lihased , ei suuda takistada. Eesmine ristati side (inglise keeles ACL - Anterior Cruciate Ligament) on sagedasemini vigastatud põlveliigese eesmist stabiilsust tagav struktuur. Kuna eesti keeles kasutatakse laialdaselt ingliskeelset lühendit ACL, siis kasutame termineid eesmine ristatiside ja ACL artiklis samatähenduslikult.
ACL vigastused on olnud tõusvas trendis järjest nooremate sportlaste, profisportlaste ja harrastussportlaste hulgas. Viimase 20 aasta jooksul on ACL rebendite esinemine suurenenud pea 1.5 x naiste hulgas ning 1.2 x meeste hulgas, enim esineb neid võistlus olukordades, aga ka treeningutel. Kuna ACL vigastuste hulk on suurenenud siis tahtsime lähemalt rääkida, mis on ACL vigastus ning edasistes artiklites räägime, kuidas neid ravitakse ning mida nende ära hoidmiseks teha saab.
Eesmine ristati side asub põlveliigese sees, kinnitub ühest otsast reieluu välimisele osale ning teisest otsast sääreluu sisemisele osale , kinnitudes lateraalse ja mediaalse meniski eesmiste sarvede vahele. ACL paksus on umbes 5-10 mm, kuid mõõtmed sõltuvad oluliselt inimese kasvust ning sportlikust taustast. ACL sideme primaarne ülesanne on takistada sääreluu ettesuunalist ning pööravaid liigutusi reieluu suhtes. Samuti on ACL ühenduses närvisüsteemiga. See annab ajule tagasisidet põlves toimuvate liigutuste üle ning vastavalt ACL -ile langevale koormusele otsustab keha, millal on vaja põlve kontrollivaid lihaseid rohkem või vähem pingutada, et põlve kaitsta. Eesmine ristati side sisaldab Ruffini, Vater-Pacini, Colgi laadseid ja ka vabu närviretseptoreid. Ruffini, Vater-Pacini ja Colgi laadsed närviretseptorid on mehhanoretseptorid, mis tähendavad, et need reageerivad mehaanilistele muutustele nagu venitus ja kiire liikumise muutus. Läbi nende retseptorite tekib ACL refleks mida võib võrrelda autode ABS süsteemiga. Autode ABS on ohutusabivahend, mis ei luba tugeval pidurdamisel auto piduritel blokeeruda ning autol kontrolli alt välja minna. ACL refleks toimib sarnaselt, juhul kui sidemete retseptorid annavad märku, et ACL-ile langeb liiga suur koormus, siis käivitab keha oma kaitsemehhanismi ning pingutab reie esiseid lihaseid, et põlve stabiliseerida ning vältida potentsiaalset vigastust. ACL –ini jõuab ka verevarustus, aga see on suhteliselt piiratud, seetõttu ei ole ka ACL side võimeline tugevamatest vigastustest iseseisvalt paranema.
Seega olgugi, et sidemeid kehas loetakse passiivseteks struktuurideks, siis on neil palju olulisi ülesandeid, mis muudavad ka keha aktiivse kontrollimise võimalikuks.
Parem põlv eestpoolt vaadatuna (eemaldatud on patella):
Paljud inimesed on ilmselt kuulnud ACL -i vigastustest, kuid ei tea , mis see täpsemalt on. Eesmise ristati sideme vigastused juhtuvad enamjaolt sportlike tegevuste käigus. Rohkem spordialade hulgas kus on vaja teha kiireid pidurdusi, suunamuutusi, pöörata jalal hoo pealt või kus jalanõud on pinnaga eriti tugevas kontaktis (näiteks jalgpalliputsad).
ACL-I vigastusi klassifitseeritakse kahte eri gruppi - kontaktseteks ja mitte kontaktseteks vigastusteks:
Kontaktne vigastus tähendab, et inimese vigastuse põhjustab kokkupuude mingi eseme või teise inimesega. ACL-i vigastustest on umbes 30 % kontaktsed.
Kontaktsed vigastused võivad leida aset näiteks olukordades, kus sportlased põrkuvad omavahel kokku, ning halva kehaasendi, jala kinni jäämise või muude faktorite tõttu langeb põlvele koormus, millele põlve stabiliseerivad lihased ja sidemed ei ole võimelised enam vastu hakkama. Kontaktvigastuste puhul esineb tihti hulgivigastusi, ehk ACL sideme vigastusele lisaks võib leida ka meniski, kõhre, luu või teiste sidemete vigastusi.
Näide kontaktsest ACL vigastusest:
https://www.youtube.com/watch?v=j5-28_hli4o
Mitte kontaktne vigastus tähendab, et ACL sidet on suudetud vigastada ilma kõrvalise abita. Sellisel viisil vigastatakse ACL-I umbes 70% juhtudest. Mitte kontaktsed vigastused toimuvad tavaliselt kombinatsioonis pidurdamisest või hüppelt maandumisest, põlve sisse vajumisest ning sääreluu sisse või välja pööramisest. Rotatsioonliigutused ning põlve sisse vajumine panevad ACL-I pinge alla ning sinna juurde lisades hüppelt maandumise või keharaskuse peatamisel tekkiv jõud põhjustab ACL sideme rebendi. Tavaliselt tekivad sellised olukorrad kui sportlane üritab vältida kontakti teise mängijaga, maandudes tasakaalust väljas, pidurdades teravalt kehaasendit kontrollimata, maapinna ja jalanõu vahel tekib tugev haakumine, üldine füüsiline väsimus või kombinatsioonina eelnimetatutest.
Klay Thompsoni ACL vigastus:
NBA staari Klay Thompsoni näitel on näha, kuidas hüpates saab ta kerge kontakti vastu käsi, mis viib ta tasakaalust välja. Ta maandub säär välja pööratud, põlv vajub sisse, inerts viib keha veel edasi, tasakaal on paigast ning tulemuseks on ACL sideme rebend, mis on tal praeguseks hetkeks operatsiooniga parandatud. Video teises pooles on näha, et olgugi, et esmase valu ja ehmatuse pealt kõnnib ta platsilt riietusruumi, kuid otsustab minna tagasi, et lõpetada vabavisked ning soovib isegi longates edasi mängida. Olgugi, et edasi mängimine ei oleks kindlasti olnud tark otsus illustreerib see olukorda hästi, et ACL-I vigastusi ei pruugi mängija alati koheselt tunda. Läbi ebamugavuse suudetakse edasi mängida.
Järgmises artiklis räägime lähemalt, kuidas ACL vigastusi ära tunda, millistel inimestel on suurem risk ACL vigastustele ning mida oodata raviperioodist.
