Igal tasemel treenijatele on haigustega kimpus olemine kindlasti äärmiselt keeruline aeg, kuna liigutamise maht kipub vähenema. Koroonaviiruse järgselt on paljudel inimestel raskendatud sportimisse naasta, kuna keha võib välja näidata mitmeid harjumatuid sümptomeid. Isegi siis, kui enne haigestumist füüsiline aktiivsus jäi küllaltki madalale tasemele, on koroonaviiruse järgselt äärmiselt soovituslik mõnede spetsiifiliste harjutustega tegeleda. Oluline on jälgida ja kuulata oma keha ja mitte kohe liiga palju ette võtta, sest tagajärjed võivad olla tervisele ohtlikud.
Üks kindel tõde koroonaviiruse kohta on see, et haigus mõjutab iga inimest erinevalt. Siinkohal ei ole oluline, kas oled vanem või noorem, tervem või haigem – peale viiruse põdemist jätkuvaid sümptomeid võib esineda kõigil. Enamasti taanduvad sümptomid suhteliselt kohe peale koroonaviiruse põdemist, kuid mõnel inimesel võivad kesta kuni 3 kuud, mõnel kuni 6 kuud või kauemgi (long covid ing.k.). Kõige sagedamini peale haigust võib tunda õhupuudust või jõuetust, mis on tingitud teatud kopsustruktuuride (alveoolide) kahjustustest.
Õhupuudust tajuvad peaaegu kõik koroonaviirust põdenud patsiendid. Õhku võib väheks jääda juba lihtsatel tegevustel, nagu riietumine, söögi tegemine, istudest püsti tõusmine jt. Sageli kaasneb õhupuudusega ka suurem väsimustunne, mis nõuab energiaressursside mõtestatumat kasutamist päeva jooksul. Näiteks tuleb viiruse põdemise järgselt rohkem keskenduda madalamate pingutustasemetega tegevustele (jalutamine, koristamine, hingamisharjutused jt.), kui et vägisi proovida kehalisi piire ületada.
Müokardiit e. südamelihase põletikuline seisund on hetkel üks tõsisemaltvõetavamaid terviseriske, mis võib keha liigsel koormamisel koroonaviiruse järgselt esineda igaühel. Enamasti võib seisund tekkida küll nendel, kelle jaoks kulges haigus tõsisemalt, kuid on ka teistpidiseid näiteid. USA pesapallistaar Eduardo Rodriguez põdes haigust küllaltki kergelt, kuid pärast mängimist viiruse järgselt tundis liigset väsimust ja hilisem uurimine tõestas müokardiidi teket (Morley, 2020). On äärmiselt oluline, et kõik füüsiliselt aktiivsed inimesed külastaksid peale viirust füsioterapeuti, arsti või läbiksid koormustesti, et veenduda treeningute ohutuses.
Tähelepanuväärseid sümptomeid on veel mitmeid: köha, maitse- ja haistemeele kadu, lihasnõrkus, lihaste ja liigeste valu, peavalu, segadusseisundid (brain fog ing.k.), silmapõletik, valud rinnus, tasakaalu häirumine jt.
Suure osa sportlaste ning aktiivsete inimeste jaoks on treeningutesse naasmine aeglane protsess ning nõuab kannatust. Varasemalt oli ilmselt lihtsam väsimusest „läbi suruda“, kuid viirusjärgsel taastumisperioodil seda teha ei tohiks. Esimestel päevadel peale viirust tuleks keskenduda puhkamisele, piisavale vedelikutarbimisele ja heale toitumisele. Tuleb kuulata oma arsti või füsioterapeudi nõu, sest vastavalt haiguse kulgemisele on igaühel taastumisel erinev ajaraamistik. Alljärgnevalt on toodud näiteks üleüldine ajaraamistik, kuidas viiruse järgselt sporti naasta.
0-faas: kui on tekkinud viiruse sümptomid, siis on vähemalt 10 päeva on treeningud keelatud.
1 faas: kergema aktiivsusega (jalutamine, hingamisharjutused jt.) on lubatud tegeleda, periood võiks kesta minimaalselt 10 päeva.
2 faas: veel tuleks vältida jõutreeninguid, sobivad madala intensiivsusega sörkjooks, rattasõit, ujumine jt. kuskil 15 minutit korraga (minimaalselt 2 päeva).
3 faas: treeningute intensiivsust võib vaikselt kasvatada, kestus võiks jääda kuni 30 minuti juurde (minimaalselt 1 päev).
4 faas: treeningute ajalist kestust võib tõsta kuni 45 minutini ja teha juba spordispetsiifilisi harjutusi. Võib alustada kergema jõutreeninguga (minimaalselt 1 päev).
5 faas: vaikselt võib naasta tavapäraste treeningute juurde, kuid maksimaalpingutust tuleks veel vältida. Treeningu kestus võiks olla kuni 60 minutit (minimaalselt 2 päeva).
6 faas: lubatud endine treeningmaht, võistlemisega peab ootama vähemalt 4 nädala möödumist sümptomite algusest.
Tegemist on üldiste soovitustega, mistahes kaebuste tekkimisel taastumisperioodil tuleb treeningkoormust vähendada eelmisele tasemele vähemalt 24 tunniks. Kui teatavad sümptomid püsivad keha koormamisel mitu päeva, siis tuleb pigem treeningud katkestada ning konsulteerida spetsialistiga.
Info allikas : https://www.kliinikum.ee/taastusravi/et/koduoendus/2-uncategorised/151-soovitused-treeningutele-naasmiseks-paerast-covid-19-laebipodemist
Kokkuvõtteks
Aina selgemaks saab, et koroonaviiruse järgselt on üsna kriitiliselt vaja hinnata iseenda füüsilist võimekust ning igasuguste kahtluste tekkimisel asja uurida. Mida tõsisemalt on möödunud haigusperiood, seda pikemaks venib tavaliselt ka taastusperiood. Ise soovitan kõigil, kes viirust põdenud, käia läbi tervisekontrollist ning naasta treeningutesse füsioterapeudi nõu ja abiga.
