Kukekannus on muutunud üldterminiks igasugustele kannavaludele. Ma polegi kindel, kas asi on selles meeldejäävas nimes, aga millegipärast tembeldatakse paljud kannavalud just kukekannuseks. Aga mis see kukekannus siis ikkagi täpsemalt on ?
Kukekannus, ehk kalkaneaalne osteofüüt on kanna alla moodustuv luuline lisakasv. See tekkepõhjuseid on mitmeid:
Luuline tekkiv lisakasv tekib kanna alla eesmisele servale, kuhu ühtlasi kinnitub ka plantaarfastsia - mistõttu võidakse tihtipeale omavahel sassi ajada kukekannuse valu ja plantaarfastsia valu. Luuline kasv esmases faasis on tavaliselt valulik, kuid enamustel inimestel taandub see valu mõne kuuga. Tekkefaasi valu on tingitud põletikulisest reaktsioonist antud piirkonnas ja kuna sellele alale langeb pidev koormus kõndides (mida on pea võimatu vältida) siis valu võib ka ägeneda. Teine valu tekkemehhanism on tingitud kukekannuse kujust (ehk siis tema terava tipu nurgast - kui see pöörab otsaga üles poole (A), siis tüüpiliselt see sümptomeid ei tekita, kui aga alla suunaliselt või mööda plantaarfastsiat siis võib see olla parajalt valus (B).
Põhiline erinevus kahe patoloogia vahel on primaarne valu põhjustaja. Kui kukekannusega võib luuline moodustis põhjustada lisaks ka plantaarfastsiiti (kuna luu pressib sidekoele) siis plantaarfastsiit ei teki alati kukekannuse olemasolul. Plantaarfastsiit ise on “ülekoormuslik” patoloogia, kus talla põhjas kinnituv sidekude on ühel või teisel põhjusel üle koormatud. Seetõttu on ka plantaarfastsiidist üksi võimalik taastuda oluliselt kiiremini kui kukekannusest.
Esiteks aitab füsioterapeut tuvastada probleemi potentsiaalse põhjustaja. Kanna all olevat valu võib põhjustada näiteks:
Kuna Kanna aluse valu põhjustajaid on rohkem kui üks, siis aitab füsioterapeut tuvastada probleemi algallika. Täpsustatud hinnang aitab paremini toimuvat mõista, koostada raviplaani ning vajadusel soovitada lisanduvaid lähenemisi, kui need peaksid osutuma vajalikuks. Seejärel sõltuvalt probleemi algallikast ning ärritatavusest tehakse vastavaid korrektuure koormuses (treening või liikumiskoormused), üldiselt ei tähenda see, et koormus jäetakse ära vaid muudetakse selliseks, et see ei ärritaks probleemset kude, kuid liikumisrõõmu saab ikka tunda! Vastavalt füsioterapeudi soovitustele üldiselt kaasneb manuaalteraapia, millega aidatakse kudede elastsust ning valutundlikkust alandada. Valu alandamisel on 2 peamist eesmärki, eluliste tegevuste mugavamaks muutmine ning spetsiaalselt koostadus taastumisprogrammi sooritamise meeldivamaks muutmine. Kukekannuse puhul on harjutuste eesmärk kudede liikuvuse parandamine, jõu puudujääkide elimineerimine ning kudede koormustaluvuse suurendamine. Kõik elemendid, mis aitavad valust vabaneda!
Kukekannuse ravivõimalusi on mitmeid. Tavaliselt esimene meetod on füsioterapeudi konsulatstioon, aeg ja modifikatsioonid. Kasutatakse jalanõusid või sisetaldasid, mis aitavad valu leevendada, potentsiaalselt võib arst ka määrata valuvastased ravimid, süsteravi või löölaineravi. Füsioteraapiaga üritatakse ümbritsevate kudede ärritust manageerida ja nõustada tegevuste, koormuste ja modifikatsioonivõimaluste osas. Juhul kui valu muutub liiga piiravaks, või ei taandu mõistliku aja jooksul (ca 3-9 kuud) on võimalik konsulteerida kirurgiga luu oga eemaldamiseks. Seejärgselt taasalustatakse füsioteraapiaga, et taastada jõudlust ning elimineerida jäänukprobleemid. Üldiselt on operatsioonist taastumine üpris ladus protsess (rahulolu operatsiooni järgselt 85%), kuid operatiivne ravi ei välista kukekannuse tagasi tekkimist.