fbpx

Passiivne eluviis – kuidas see Sind mõjutab !

passiivne eluviis ja kuidas see meid mõjutab

SISSEJUHATUS

Passiivsust saab seletada kui tegevusetust või pigem soovi puudumine ise asju/tegevusi läbi teha. Passiivseteks tegevusteks peetakse televiisori vaatamist, videomängude mängimist, telefoniga rääkimist, nutiseadmes „istumist“, muusika kuulamist, arvutis tegutsemist, igavlemist, lõõgastumist, mõtlemist ja mitte midagi tegemist. Loomulikult ei ole passiivsed tegevused läbi ja lõhki halvad, pärast vaimselt või füüsiliselt kurnavaid tegevusi või raskeid tööpäevi on passiivsetel tegevustel tõestatud rahustav ja ajutegevust stimuleeriv efekt. Passiivsuse domineerimine aktiivsuse üle on inimese kehale pikapeale elukvaliteeti halvendav faktor. Kehalised probleemid nagu ülekaal, diabeet, valusündroomid ning ka vaimse tervise kõikumine on seotud passiivse eluviisiga. 

FÜÜSILISED MÕJUD

Ülekaalulisus

Arenenud riikides on passiivse eluviisi levik väga laialdane, seda nii töö kui ka inimeste enda aktiivsuse mõttes. Passiivsust on seostatud ülekaalulisega, mis on hetkel maailmas üsna suureks probleemiks, kuna omakorda ülekaalulisusega seotud haigused koormavad meditsiinisüsteemi. Kõige sagedasemad haigused, mida ülekaalulisus võib põhjustada, on diabeet ja südame-veresoonkonna haigused (ateroskleroos, vererõhu haigused, südameinfarkt). Passiivne eluviis vanemate poolt kandub sageli üle ka nende lastele, kuna elatakse sarnases keskkonnas. Ülekaalulistel lastel on samuti risk haigestuda sarnastesse eelmainitud haigustesse, samas on nad ka sotsiaalselt vähem aktiivsed. Hetkel levib palju ülekaalulisust „ravivaid“ metoodikaid, näiteks erinevad dieedid, toidulisandid, harjutusprogrammid jt. Kõik sellised “kiired” lahendused on tavaliselt lühiajalise mõjuga ning kõige edukam viis kaalu langetamiseks on kehalise koormuse tõstmine ja paremad igapäevased toiduvalikud.  

Mõju lihastele

Sarnaseid efekte on lihaste massi muutuses märgata nii vanemaealistel kui ka noortematel passiivse eluviisiga inimestel. Lihaste kasvuks, või isegi nende säilitamiseks on vaja füüsilist stiimulit, mida enamasti saavutatakse aktiivsete tegevustega. Lihased on hästi kohanemisvõimelised ja tajuvad üsna ruttu, kas inimene on aktiivne või mitte. Selle tagajärjel korrigeeritakse lihaste suurust ja jõudu vastavalt füüsilise aktiivsuse tasemele, inaktiivsuse tõttu lihasmass ja jõud vähenevad. 

reielihased läbilõikes

Reielihased läbilõikes: vasakul aktiivne inimene, paremal passiivse eluviisiga inimene (tumedam lihaskude, heledam rasvkude).

Muud koed

Peale lihaste mõjutab passiivne eluviis ka keha muid kudesid, sealhulgas luukude, kõõluseid (lihaste ja luude kinnitus), kõhresid (luude otsmine liigeseid moodustav kude) ja sidemeid (liigeste stabilisaatorid). Eelnimetatud koed vajavad tugevamaks ja kvaliteetsemaks muutumiseks koormust, luukoele meeldib põrutav koormus, kõõlustele pingestav, kõhredele liigeste liigutamine ja sidemetele erinevad tasakaaluga seotud toimingud. Vastasel juhul koed pikapeale degenereeruvad ning vigastuste risk aktiivsetel tegevustel suureneb. Lisaks mõjutab passiivne eluviis rasvkoe intensiivistunud kuhjumist, kuna seda ei kasutata energeetilistel põhimõtetel piisavalt ära. 

VAIMSED MÕJUD

Võimalused passiivsemaks eluviisiks suurenevad meie kaasajal pidevalt, mis seab järjest suuremat ohtu ka inimeste vaimsele tervisele, seda enam noorte inimeste seas. Kõige selgem seos passiivse eluviisi ning vaimse tervise osas eksisteerib kehaliste mõjutuste tagajärjel. Nagu eelpool mainitud, kaasneb inaktiivse eluga sageli ülekaal, mis omakorda on põhjuseks vaimse tervise probleemidele nagu madal enesehinnang, motivatsioonipuudus, ärevus ning depressioon. Füüsilisi mõjutusi on veel mitmeid, kuid märkimata ei saa jätta ka vaimseid nagu suhted inimestega, tööstress, ebarealistlikud ootused/lootused jpt., mis võivad samuti suunata inimest rohkem passiivsusele. Ka füüsiliselt aktiivsetel inimestel esineb siin-seal erinevaid psühholoogilisi haigusi ning probleeme, kuid leitud on, et passiivne eluviis mõjutab nende teket oluliselt rohkem. Eriti suureks mõjuriks peetakse suurenenud „ekraaniaega“ (aeg, mis veedetakse vabal ajal telefonis, arvutis, tahvlis, telekas jt.). Mentaalne ning füüsiline tervis on üksteisest vägagi sõltuvad, mida aktiivsemalt inimene tegeleb mõlema poole arendamise ja tervendamisega, seda tervem ta on. 

PASSIIVSETE TEGEVUSTE KASULIKKUS

Kuigi passiivne eluviis on üldiselt kehale pärssiva mõjuga, on osadel inaktiivsetel tegevustel ka selge positiivne mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele poolele. Näiteks raamatute lugemine stimuleerib aju töötamist ning tipneb vanemaealistel lausa pikema elueaga. Videomänge on tegelikult taastusravis kasutatud juba pikka aega, et õppida näiteks mingisugust keha piirkonda uuesti või paremini liigutama ning ka mõtlemisvõimet arendama. Samuti luuakse „aktiivseid“ videomänge, et aidata eriti noorema populatsiooni hulgas võidelda ülekaalulisuse vastu. Pärast vaimselt ja füüsiliselt koormavaid tegevusi aitab telefonitsi tuttavatega rääkimine vähendada stressi ja ärevuse tekkeriski ning sagedust. Ka meditatsioon ongi põhimõttega, et parandada psühholoogilist tervist ning treenida vaimsust. Käputäis kasulikke omadusi ei õigusta muidugi passiivset eluviisi, palju rohkem saame keha parandada läbi aktiivsuse.

virtuaalreaalsus

VÕIMALUSED MUUTUSTEKS

Et saavutada tasakaal passiivse ja aktiivse eluviisi vahel, peab iga inimene ise leidma võimalused, kuidas seda ellu viia. Toome välja mõned soovitused, millest on aktiivsuse suurendamise eesmärgil palju kasu. 

 

  • Vali omale meelepärane aktiivne tegevus. Sageli ei pea me järgima sõprade ega sotsiaalmeedia mõjutusi, et mis aitab olla rohkem füüsiliselt aktiivne. Igal inimesel tuleb leida endale sobiv liigutamise viis, näiteks jalutamine, ujumine, jalgrattasõit, kettagolf vms. Ennast liigutades hästi tundmine on suur motivaator, et meelepärane füüsiline tegevus jääb inimesega pikemaks ajaks. 
  • Alusta aeglaselt. Liiga sageli või liiga intensiivselt füüsiliste tegevustega alustamine loob eelduseid keha ülekoormamiseks ning erinevate valude tekkeks. Et seda vältida, tuleb alustada tegevustega võimalikult aeglaselt. Näiteks jalutamisega alustades piisab kõigest mõnest jalutuskäigust nädalas, kus tempo on selline, et me ei hakka hingeldama ja ajaliselt ei lähe üle 40 minuti. Füüsilise võimekuse kasvades saab vaikselt hakata koormust suurendama. 
  • Loo uuteks tegevusteks aega. Siinkohal tuleb ilmselt hakata piirama passiivseid tegevusi, hea variant on sättida ajapiirangud näiteks teleka vaatamiseks, videomängude mängimiseks, lugemiseks jms. Sellest lähtuvalt saame tekitada omale võimaluse tegeleda füüsiliste tegevustega juba eesmärgipäraselt – aeg liigutamiseks. 
  • Liigu koos pere ja/või sõpradega. Võimalus olla liigutades sotsiaalselt aktiivne, mis omakorda aitab võimendada vaimset tervist. Ka lemmikloomaga väljas liikumine kergendab üleminekut passiivsuselt aktiivsusele. 
  • Sea eesmärgid ja ole kannatlik. Seades omale konkreetseid eesmärke, mis tahetakse saavutada, motiveerib see inimest rohkem edasi püüdlema. Näiteks jälle jalutamise puhul võib konkreetseks eesmärgiks seada „Jalutan iga nädal 3x kuu lõpuni“, konkreetsuse puudumisel on ka keerulisem jõuda lõpptulemuseni. Tuleb olla kannatlik ning täita oma eesmärke, selliselt tulevad ka muutused.

 

KOKKUVÕTE

Passiivsel eluviisil on kehale mitmeid kahjulikke mõjureid: vananeme kiiremini, aeroobne võimekus langeb, lihase mass ja jõud väheneb ning ka vaimne tervis langeb. Mõõdukas suhe passiivsuse ja aktiivsuse on äärmiselt individuaalne, kuid kindlasti tagab parema elukvaliteedi inaktiivse elustiiliga võrreldes. Maailma Terviseagentuur soovitab täiskasvanutel teha nädalas 150 minutit madala intensiivsusega aeroobset treeningut (jalutamine, jooksmine, rattasõit jt.) ning 2 korda nädalas jõutreeningut suurtematele lihasgruppidele – see võiks olla eesmärgiks igaühele, kes soovib suurendada või säilitada oma füüsilise aktiivsuse taset.

Broneeri aeg vastuvõtule
Close Menu