fbpx

Surinad kätes/jalgades vajavad tähelepanu

Ilmselt iga inimene on ühel hetkel oma jala või käe vastu mööblieseme nurka ära löönud ja tunda saanud ebamugavat surisevat tunnet käes või jalas. Surinate tekkeks on veel palju põhjuseid, okeid ning vähem okeid, mida mõistes on lihtsam ka aru saada, kuidas seda vältida või muuta saaks.         

KESKNÄRVISÜSTEEM JA PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM

Enne kui hakata süvitsi lahkama, mis kätes surina tundeid tekkida võib, tuleks natukene detailsemalt aru saada närvisüsteemi hingeelust. Meie närvisüsteem koosneb kahest suuremast komponendist :

  • Kesknärvisüsteem ( koosenb peaajust ja seljaajust)
  • Perifeerne närvisüsteem (pea- ja seljaajust väljuvad närvid, mis kannavad närviimpulsse edasi ülejäänud kehasse ja ühtlasi saadavad infot kesknärvisüsteemi kohta)

Perifeerne närvisüsteem jaotub omakorda funktsiooni järgi somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Autonoomne närvisüsteem kontrollib kõike kehas mis ei ole inimese teadliku kontrolli all (siseelundeid, veresooni jms) ning jaotub omakorda sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Somaatiline närvisüsteem kontrollib lihaste kokkutõmmet, naha tundlikkust ning reflekside olemasolu. Kuigi kesknärvisüsteem võib surinaid ja tundetust jäsemetes tekitada, siis selle artikli sisus lähtume pigem perifeersete närvide probleemidest.

Üldiselt on põhiline küsimus, et miks need surinad ikkagi tekivad, kas see on närv, kas see on lihas, kas mul on mingi aine puudus? Tegelikult võivad kõik ülalnimetatud surinaid tekitada ja selles artiklis räägime konkreetselt sagedamini esinevatest probleemidest ! 

TEGEVUSTE JA ASENDITE PÕHINE SURVE NÄRVIDELE

Üks sage põhjus käte ja jalgade surisemiseks või ära suremiseks peitub meie igapäevastes tegemistes. Sageli tuntakse selliseid sensatsioone näiteks ülajäsemes arvuti ees istudes. Sellisel juhul võib põhjus peituda selles, kuidas sa oma käsi toetad. Üks surve allikatest võib olla kaelas, kui inimene istub pikalt ja järjepidevalt “küürus” asendis. Seetõttu satuvad närvijuured, mis asetsevad kaelas või alaseljas, pikaajalise ja järjepideva surve alla ning hakkavad tootma sümptomeid, et märku anda inimesele, et aeg on asendit vahetada. Samuti kui toetada käsivarsi järjepidevalt teravale lauanurgale võib hakata tekkima käte ära suremine või sipelgate tunne. Selle vastu aitab ideaalselt asendi vahetus, või rulli keeratud rätik lauanurgal küünarnuki all. Ka sagedaseima randmeprobleemi karpaaltunneli sündroomi üks põhjustajaid on pidev surve randmele. Olgu selleks siis arvuti taga pidevalt istumise tõttu tekkiv randmete ülesirutus või tööalaselt tööriistade ühetaoline käsitsemine. Inimene võib mõnikord oma käe ka ära magada, mis tihtipeale juhtub, kas konkreetselt käe peal magades ( piirates verevarustust), või magades viisil, et närv on järjepideva venituse all. Siis ärgatakse hommikuti üles ja tuntakse et käsi on mõne minuti tuim ja surnud, kuid taastub kiiresti. 

Käte surinad tööasend

LÜLISAMBA PROBLEEMID 

Närvijuure ärritusel närvijuure piirkonnas (neural foramen) on mitmeid eri põhjustajaid. Lihtsustatult avaldub surve närvijuurele, mis sõltuvalt surve astmest võib hakata sümptomeid tekitama. Selgitus: Neural foramen – lülide vahel tekkiv tunnel, millest väljub perifeerne närv. Lülide liikudes muutub ka kanali suurus. Iga lüli vahemikust väljub oma närv, kaela piirkonnas väljub iga numbriga tähistatud närvijuur (C1, C2, C3 kuni C7-ni) vastavalt nummerdatud lülist ülevalt poolt (Kaelas on 7 lüli kokku) ning C8 närvijuurest kuni sabakondini väljub närvijuur vastava lüli alt. Toon alljärgnevalt välja mõned põhilised põhjused, mis võivad lülide vahelist närvide pitsumist tekitada.

Diski protrusioon või prolaps

Lülisamba iga lüli vahel on geeljas vedelikuga täidetud disk, mis on tugeva kestaga ümbritsetud. Diskid toimivad kui lülisamba amortisaatorid ja tänu neile on lülisammas liikuvam. Diski vigastused võivad juhtuda eri põhjustel. Arvatakse, et selles võib olla teatav geneetiline komponent, ebatervislik eluviis (vähene liikumine, suitsetamine, halb toitumine, alkoholi liigtarvitamine jne) või ka trauma. Diski vigastuse korral võidakse viga teha ainult diski kestale, mis puhul hakkab keha seda parandama. Kemikaalid, mida keha paranemise käigus  kasutab võivad tekitada keemilist ärritust närvile, mis hakkab tekitama valu, et inimene väldiks ärritavaid liigutusi. Teine variant on kui kestale vigastamisele lisaks pundub ka geeljas vedelik mulli kujuliselt diskist välja ja hakkab otsest survet närvile avaldama

Kas teadsid, et diski vigastused on ise võimelised paranema ? 

Nii keemilise ärrituse kui ka pundumise korral tekib tavaliselt valu, kangus, nõrkus ja võivad tekkida ka sipelgate tunded ning surinad. Kui diski vigastus on kaelas, tekivad sümptomid kaela, turja või kätte. Alaselja diski vigastuste puhul tekivad sümptomid alajäsemetesse. Positiivne on see, et diski vigastustest taastumisel on edukuse määr 2 aasta jooksul kuni 84% (ehk valu kaob ära) ning (drumroll please) tegelikult umbes 70 % diski vigastustest paranevad iseseisvalt vajamata mingisugust kirurgilist sekkumist! Loomulikult valuperioodil oleks inimesel vaja suunamist ning nõuandeid, kuidas valu võimalikult kiiresti kontrolli alla saada.

Fassettliigeste artriit/artroos

Fassettliigesed asuvad närvijuure vahetus läheduses ning nendega seonduvad probleemid võivad hakata ka närvijuurt ärritama, mis omakorda võib surinaid ja kiirguvaid valusid tekitada. Fassettliigeste roll on lülisamba liikumist suunata ning tekitada selga struktuurset stabiilsust. Fassettliigeste kõige tihedamalt kokku surutud asend on (kaelas) pea ühele küljele pööramine + kuklasse kallutatud.Seetõttu surinate tekke probleem on sagedasem näiteks kõhuli magajate puhul (kes asendit eriti ei muuda). Veel ka oskustöölistel, kes peavad pidevalt üles vaatama näiteks lagede värvimise puhul ja ka inimeste puhul, kellel on alaseljas liigset nõgusust või peaasend on ette suunatud.

Osteofüüdid

Osteofüüdid on luulised ogad, mis tekivad traumade ja keha järjepideva ülekoormamise tagajärjel luudele või kõõlustesse. Kas osteofüüdid võivad hakata närvidele survet avaldama on enamasti loterii. Kui ostefüüdi asukoht ja kuju seda võimaldab,  siis võib see tekitada erinevaid närvi pitsumisele sarnaseid sümptomeid. Ühtlasi võivad osteofüüdid oma tekkefaasis hakata ka pehmeid kudesid ärritama, mis omakorda võib tekitada keemilist ärritust närvi piirkonda. Ostefüütide sagedasemad tekkekohad on randmetes, õlgades, puusades, sõrmedes, jalalabades ning lülisambas. Lülisambas tekivad need tavaliselt närvijuure lähedusse, lülikeha äärtesse või fassettliigeste piirkonda. Vastavalt asukohasla võib see hakata üldist ärritust tekitama või närvile otsest survet avaldama. Osetofüütidest tekkinud valu ravil on 2 komponenti, üks on õige füüsiline koormus, mis sunnib ümbritsevaid struktuure uue luumoodustisega ära harjuma. Teiseks, kui muu ravi ei toimi ja valu on järjepidev, sekkuvad arstid kirurgiliselt või süstidega.

Spondülolistees

Spodülolistees tähendab seda, et lülisambas on 1 lüli teise suhtes nihkunud, mis ahendab närvide kanaleid  ning avaldab neile survet. Üldiselt on listeesid minimaalsed (mõni millimeeter) ning olgugi, et pildil on need tuvastatavad, siis probleeme väikesed listeesid ei tekita. Listeesi puhul aitab antud piirkonna tugevdamine ning läbi selle stabiilsemaks muutmine. Juhul kui tegu on ebastabiilse listeesiga, mis järjepidevalt süveneb, siis võidakse sekkuda ka kirurgiliselt. Sümptomaatilised listeesid on sagedasemad alaseljas L4, L5 piirkonnas (piirkond mis kannab endal enamus keharaskusest) aga võib tekkida ka teistes lülisamba piirkondades.

Pehmete kudede mõju surinatele

Kõikide teiste võimalike surinaid tekitavate allikate kõrvale, võib närvile avalduda surve või tema liikumine olla piiritletud ka pehmete kudede poolt. Võimalus on ka, et neuroloogiliste sümptomite korral on närvi funktsioon häiritud ka faktorist, et närv on lihaste vahele „kinni pitsunud“. 

Mehaaniline surve või ületoonuses lihas

Lihaste vaheline pitsumine võib tekkida pideva mehaanilise surve tagajärjel (nagu istumine) kus närvile ja lihaskoele avaldatakse järjepidevat ja pikaajalist survet. See põhjustab lihase ja närvi omavahelist “kinni kleepumist”. Samuti võib ületoonuses olev lihas hakata närvile liigset survet avaldama iseseisvalt, mis tekitab sisuliselt samalaadse olukorra nagu istumise survel. Närv ärritub, muutub põletikuliseks ning hakkab lokaalset ning kiirguvat valu tekitama.

Kus sellised probleemid tekkida võivad ?

Üldiselt kui inimene end agaramalt uuesti liigutama hakkab, leebuvad need probleemid kiiresti Üks sage piirkond selliste probleemide tekkeks on näiteks pirnlihas (tuharas). Kuna alaseljast väljuv istmikunärv osadel inimestel läbistab pirnlihast, osadel jookseb kohe pirnlihase alt läbi, on see üks sage piirkond mis võib tekitada närvi sümptomeid näiteks puusas ja reie tagumisel poolel. Tavaliselt sümptomaatika süveneb istudes, osadel juhtudel ka venitades. Kerge kõndimine, teeb enesetunde ärrituvas piirkonnas tavaliselt paremaks.

KA TEATAVATE AINETE PUUDUS VÕIB TEKITADA SURINAID

B12 vitamiin

See vesilahustuv vitamin on oluline enamuste funktsioonide jaoks rakutasandil. Eriti oluline on B12 närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks (müeliini moodustamiseks, mis närve isoleerib) ning punaste vereliblede valmistamiseks luuüdis. Seega B12 vitamiini defitsiidi üks sümptomitest on tavaliselt periferaalne neuropaatia, mille tõttu käte ja jalgade tundlikkus on häiritud ning võimalik on ka surinate tekkimine. 

B12 vitamiini puuduse käes kannatavad tihtipeale inimesed, kellel on seedesüsteemi probleemid või tarvitatakse teatud ravimeid mis B12 omastamist pärsib. Kuna magu eritab aineid, mis B12 vitamiini omastamist võimaldab, on seedeprobleemidega inimestel eeldus selle puudujäägi tekkeks. Samuti on eelsoodumuses B12 puudujäägi tekkeks ka taimetoidulised inimesed, kuna taimetoidud ei sisalda piisaval hulgal B12 vitamiini. Seda on võimalik toidulisanditega tasakaalustada. Seega mitmekesine toitumine ja seedesüsteemi eest hoolitsemine on alati ülioluline!

Kaalium

Kaalium on ülioluline mineraal, mis hoiab südametöö rütmilisena, võimaldab rakkude ainevahetust ja omab ka olulist rolli närvisüsteemi töös. Kaaliumi puuduse üks sümptomeid on jällegi surinad kätes ja jalgades, sellele lisaks ka veel südamepekslemine, kõhukinnisus ja puhitustunne ning lihasvalud ja krambid.

Toitumise poolelt on veel rohkelt vitamiinide ja mineraalide puudujääke, mis võivad tekitada surinaid kätes ja jalgades. Põhjustes selgusele jõudmiseks oleks mõistlik konsulteerida arstiga ja teha vereanalüüs. Vitamiinide ja mineraalidega seotud sümptomite teke nõuab tavaliselt aastaid et tekkida. Probleemiks on tavaliselt liialt ühekülgne toitumine. Toitumise osas oleks soovitatav suhelda toitumisterapeudiga, kes aitab tuvastada puudujäägid ja mitmekesistada oma menüüd, et probleeme ennetada.

 

KOKKUVÕTTEKS

Surinate tekkeks on nii mehaanilisi kui ka füsioloogilisi põhjuseid. Ise võib alati proovida rohkem probleemset piirkonda liigutada ning eluharjumusi tervislikumaks muuta. Kuna surinate sümptomeid tekitavate põhjuste hulk on niivõrd suur, siis oleks alati mõistlik konsulteerida füsioterapeudi või arstiga, et saada võimalikult kiiresti just Sind vaevavale probleemile jaole.

Broneeri aeg vastuvõtule
Close Menu