Ülevaade
Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on ka tähtsam liiges seismisel, kõndimisel, jooksmisel ja tasakaalu hoidmisel. Sarnaselt õlaliigesele on ka puusaliiges keraliiges, mis võimaldab tal teostada suures ulatuses mitmesuunalist liikumisulatust. See on võimalik ka tänu mitmetele puusaliigest ümbritsevatele lihastele. Puusal on 6 välisrotatsiooni teostavaid lihaseid (lihased, mis võimaldavad meil kükitades pöörata jalalabad väljapoole): pirnlihas, ülemine ja alumine kaksiklihas, välimine ja sisemine toppelihas, quadratus femoris ning 3 siserotatsiooni teostavaid lihaseid: keskmine ja väike tuharalihas ning sidekirme pingutaja lihas. Need lihased kinnituvad reie suure pöörla külge ning vastutavad puusa pööramise ja puusa pesas hoidmise eest. Korduvate koormavate liigutuste tagajärjel aga võib tekkida nende lihaste kõõluste põletik, mis kutsub esile valu peamiselt puusa tagant või välisküljel.
Sümptomid
Sümptomid on tavaliselt salakavala algusega ning aja jooksul halvenevad. Kui me räägime puusa siserotaator kõõluste tendinopaatiast, siis nendele on iseloomulik
Puusa välisrotaator kõõluste tendinopaatiat iseloomustavad sellised sümptomid nagu:
Põhjused
Riskitegurid
Ravi ja ennetus
Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine.
Puusa rotaatorlihaste tendinopaatia puhul tuleb vältida mehaanilist survet kõõluste peale ehks siis mitte magada selle külje peal, vältida selliseid liigutusi nagu: puusaliigese adduktsioon (jala lähendamine küljelt sissepoole), seistes vältida toetamist ühele jalale, istumine põlved sisse, istumine üks jalg üle teise, magamine külili painutatud jalgadega. Tuleb magada selili asendis ja vähesel määral tõstetud ning eemaldatud jalgadega või külili asendis koos patjaga jalgade vahel
Loe juurde: https://reakt.ee/nouanded/puusavalu-mis-seda-tekitada-voib/
Allikad:
Ülevaade
Kakspealihase ehk biitsepsi funktsioon on küünarliigese painutamine ning supineerimine (ehk välja keeramine). Samuti on sellel väga oluline roll õlavarreluu stabiliseerimisel cavitas glenoidalises.
Bitsepsi tendinopaatia on kõõlusepõletik lihase pikka pea ümber. Nagu ka teistelgi tendinopaatiate puhul võib kõõlusepõletik tekkida ülekoormusest nii noorematel sportlastel kui ka vanematel inimestel. Biitsepsi tendinopaatia võib sageli kaasneda ka teiste õla patoloogiatega.
Sümptomid
Põhjused
Peamiseks põhjuseks loetakse küll ülekoormust. Kuid on olemas ka muud tegurid
Ravi ja ennetus
Ülevaade
Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust. Õlaliigese stabiilsuse tagavad seda ümbritsevad struktuurid. Ühed nendest on nn rotaatormanseti lihased, mille moodustavad: harjaüline lihas (m. supraspinatus), harjaalune lihas (m. infraspinatus), abaluualune lihas (m. subscapularis) ning väike ümarlihas (m. teres minor). Rotaatormanseti lihased hoiavad õlavarreluu pead abaluu liigesõõnsuses ning teostavad õlaliigese sise- ja välisrotatsiooni, tänu millele on meil võimalik nt juuksed kammida, rahakotti tagataskust võtta jne. Rotaatormanseti kõõluste tendinopaatia (ehk kõõlusepõletik) on üks sagedasemaid õlavalu põhjustajaid.
Põhjused
Põhjuseks on tavaliselt ülekoormus, mis võib olla tingitud elukutsetest, kus on palju käte üle pea tõstmist, korduvad ühetaolised liigutused aga ka arvutiga töötamisel. Samuti erinevatel spordialadel (ujumine, viskespordialad, võrkpall jt.) Kõõluse põletik võib tekkida ka varasema õlaliigese trauma järgselt (nt õlaliigese luksatsioon jne).
Sümptomid
Tavaliselt valu esineb õla ees või välisküljel, harvem tagant. Valu võib esineda öösel lamades haaratud ülajäseme poolsel küljel; lihasjõu langus ülajäseme tõstmisel; valu õla sise- ja välisrotatsioonil ning käsi küljelt ülesse tõstmisel.
Füsioteraapia
Kõigepealt teeb füsioterapeut kindlaks, millise lihase kõõlusega on tegemist ning vastavalt sellele koostab raviplaani. Füsioteraapia eesmärk on vähendada valu ja turset; saavutada täis valuvaba liikuvusulatust ning tugevdada rotaatormanseti lihaseid.
Ülevaade
Migreeni peavalud on väga sagedasti esinevad, kuskil 12% inimestest võib oma elu jooksul seda kogeda. Uuringute järgi on migreenide tekkel palju seost sotsiaalsete, psühholoogiliste ning isiklike stiimulitega. Tavaliselt algavad migreenid puberteedieas, kulgevad edasi ägedamate ning leebemate perioodidega ning kahanevad sageduselt peale 50 eluaastat. Migreeni puhul on ka palju valule eelnevaid sümptomeid, enamasti nägemisega (aura). Aurata migreene esineb tunduvalt vähem.
Sümptomid
Valu ilmneb tavaliselt ühel poolel otsmiku pool, on pulseeriva iseloomuga ning keskmise kuni tugeva intensiivsusega. Kestvus varieerub suurelt, olles minimaalselt umbes 4 tundi ning kestes kuni paar ööpäeva. Migreeni käes vaevlev inimene võib tunda valu intensiivistumist füüsiliste tegevuste ajal või järgselt ning sageli eelistab ennast peita teki alla ja olla pikali. Kaasuvana võivad ilmneda iiveldus, oksendamine ning müra ja valguse talumatus. Sageli on ka kombineerituna väsimust, keskendumisraskusi, kaela kangust, nägemise hägustumist ja haigutamist. Migreeni möödudes on inimene sageli väsinud ja peanahk võib katsudes olla eelnenud peavalu piirkonnas tundlik. Tugevamatel migreenidel võib tekkida ka ajutine käte, keele ja näo halvatus.
Põhjused
Põhiliseks valu tekkepõhjuseks on närvisüsteemi ülitundlikus kindlates aju piirkondades. Valu migreenil võib veel põhjustada ajusiseste veresoonte ahenemine ning ajuväliste veresoonte laienemine, mille tulemusena tekib ajus hüpoksia e. hapnikuvaegus. Riskifaktoreid migreeni tekkeks on aga paljusid:
Ravi ja ennetus
Ravi on praegusel hetkel enamasti tablettide kaudu, kuid suureks abiks võib ka olla füsioterapeutiline sekkumine. Manuaalterapeutilised mõjutused, inimese harimine ning spetsiifiline treening aitab vähendada migreenihoogude intensiivsust ning sagedust. Samuti juhib harjutuste tegemine tähelepanu kõrvale, mis vähendab migreeni üldist mõju elukvaliteedile. Ka mediteerimine ning valu erinevad väljendusvõimalused (valu joonistamine, naeruvääristamine, päeviku pidamine jt.) on peavalu ravimisel osutunud üsna efektiivseks. Migreenivalude ennetamine on eelkõige mõeldud nendele inimestele, kellel on valud muutunud juba krooniliseks. Krooniliseks loetakse migreeni siis, kui valud kestavad sagedamini kui 15 päeval kuus vähemalt 3 kuud järjest. Ennetamisel doseeritakse ravimid täpseks ning suurendaks järk järgult füüsilist aktiivsust. Migreeni vastu leitakse pidevalt uusi variante, kuidas probleemi leevendada ning ravida. Kunagi pole liiga hilja alustada peavalude leevendamisega.
Loe lähemalt: https://www.physio-pedia.com/Migraine_Headache
