Piirkond :küünarliiges

Struktuur: kõõlus

Peamised vigastuse põhjused : trauma, ülekoormus, teatavad töövaldkonnad, biomehaanika

Sümptomid: valu küünarliigese siseküljel, võib olla kiirgava iseloomuga, käe jõudluse langus, suurenev valu koormusel

Ravi: Füsioteraapia - valu leevendamine, koormustaluvuse suurendamine, jõuharjutused, manuaalteraapia, ärritavate faktorite piiramine. Juhul kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemusi ca 6 kuuga on operatiivne ravi võimalik.

ÜLEVAADE

Mediaalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui golfimängija küünarnukk on peamiselt randmeliigese painutajalihaste kõõlusepõletik, mille päritolu on sarnaselt lateraalsele epikondüülile tekib ülekoormussündroomist. Mediaalset epikondüalgiat esineb palju vähem kui lateraalselt, selle esinemissagedus jääb vahemikkus 9- 20% kõikidest epikondüalgiate diagnoosidest. Kõige rohkem esineb mediaalset epikondüliiti inimestel, kelle tööamet on seotud puusepa töödega, liha lõikamisega, sanitaartehniliste töödega jt ning sportlastel, kelle spordiala on seotud peamiselt äkilise ja suure energiaga käsivarre jõuline liigutamine nt pesapalli heitjatel, oda viskajatel, ameerika jalgpalluritel, vibulaskuritel aga ka tennisistidel ja golfi mängijatel. 

SÜMPTOMID:

1. Vastupidiselt lateraalsele epikondüülile valu esineb küünarnuki siseküljel. Kui pöörata käsi peopesega lae poole, siis valu võib tunda ka kogu käsivarre sisekülje ulatuses kuni väikese sõrmeni.
2.  Sõrmede tuimus ja surisemine, enamasti väike sõrm (ära aja segi ulnaarnärvi problemaatikaga). 
3. Hellus mediaalse epikondüüli katsumisel (küünarnuki siseküljel väljaulatuv õlavarreluu ots) 
4. Käe ja randme lihaste nõrkus
5. Valu võib tekkida randme painutamisel või küünarnuki sissekeeramisel vastupanuga 
6. Valuga võib kaasneda ka haarde nõrkus
7. Valu võib tekkida nii äkitselt kui järk- järgult areneda aja jooksul.

Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi PÕHJUSED: 

1. Korduvad, koormavad, ühetaolised liigutused, mida esinevad nii erinevatel elukutsetel kui ka kindlatel spordialadel
2. Puudulik taastumsperiood (töö aeg vs puhkuse aeg)
3. Sundasendid (käsi arvuti hiire peal mitu tundi järjest)

RISKITEGURID:

1. Varasemad luumurrud ja dislokatsioonid 
2. Sidemete vigastused
3. Toitumine
4. Suitsetamine
5. Hormonaalne tasakaal
6. Pidev ühelaadne koormus 

RAVI JA ENNETUS: Kõigepealt füsioterapeut teeb kindlaks, millise epikondüalgiaga on tegemist, millised faktorid kutsuvad esile valu või ärritavad antud probleemi. Konservatiivse ravi peamine eesmärk on valu leevendamine ja põletiku vähendamine. Vastavalt kogutud informatsioonile, füsioterapeut paneb paika raviplaani ning annab spetsiifili jõuharjutusi ning soovitusi ja nõuanded, mida tuleb vältida erinevate taastumisperioodide ajal, kuidas reguleerida treeningmahtu ning kuidas kasutada ortoosi antud probleemi puhul.  

Juhul kui teie töö või spordiala on seotud korduvate koormavate liigutustega siis epikondüalgiate kõige parem ennetus/ ennetamis viis on randme ja käsivarre lihaste treening. Vastavalt Teie elustiilile ning spordi ja/või töö spetsiifikale, füsioterapeut valib just Teile sobivaid spetsiifili jõuharjutusi. 

Loe lisaks:

https://www.physio-pedia.com/Lateral_Epicondylitis?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/index.php?title=Medial_Epicondyle_Tendinopathy&redirect=no%3Futm_source%3Dphysiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal

Piirkond :küünarliiges

Struktuur: kõõlus

Peamised vigastuse põhjused : trauma, ülekoormus, teatavad töövaldkonnad, biomehaanika

Sümptomid: valu küünarliigese välisküljel, võib olla kiirgava iseloomuga, käe jõudluse langus, suurenev valu koormusel

Ravi: Füsioteraapia - valu leevendamine, koormustaluvuse suurendamine, jõuharjutused, manuaalteraapia, ärritavate faktorite piiramine. Juhul kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemusi ca 6 kuuga on operatiivne ravi võimalik. 

ÜLEVAADE

Lateraalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui tennisisti küünarnukk on randmeliigese sirutaja lihaste kõõlusepõletik. Randmeliigese sirutajalihased kinnituvad lateraalsele epikondüülile, mida saab kergesti üles leida katsudes küünarnukki välimist serva (väljaulatuv luu ots), sellest tulenevalt tekkis ka nimi lateraalne epikondüliit. Tegemist on ülekoormussündroomiga, mida kutsuvad esile korduvad ühepoolsed/ühetaolised liigutused ning puudulik taastumine. Sündroomi esinemissagedus on suurem sellistel elukutsetel nagu tisler, lihunik, puusepad, elektrikud, aednikud, kontoritöötajad jt. Hoolimata nimest, ainult 5% tennist mängivatel inimestel täheldatakse tennisisti küünarliigest, palju rohkem leidub sellistel spordialadel nagu sulgpall, pesapall, ujumine ja viskamine. 

SÜMPTOMID: 

1. Valu küünarnuki välisküljel, mis võib kiirguda mööda käsivart kolmanda ja neljanda sõrmeni, harvem ka küünarliigesest ülespoole õlavarreluu poole. 
2. Võib täheldada käe lihaste nõrkust. 
3. Valu võib tekkida käe sirutamisel kerge vastupanuga
4. Haaramised ja tõsted võivad olla raskendatud ja valulikud. Raskematel juhtudel ka tavalise tassi tõstmine võib osutuda tõeliseks väljakutseks.
5. Sõltuvalt probleemi raskusastmest valu võib esineda:

• Paar tundi pärast provotseerivat tegevust (nt peale trenni)
• Koheselt peale füüsilist koormust (nt ajas töötamisel) 
• Valu provotseeriva tegevuse ajal, mis võimendub tegevust tehtava aja jooksul (nt arvuti taga töötamine)
• Pidev valu, mis võib esineda ka puhkeolekus ning piirata provotseerivat tegevust

Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi PÕHJUSED: 

1. Korduvad, koormavad, ühetaolised liigutused, mida esinevad nii erinevatel elukutsetel kui ka kindlatel spordialadel
2. Puudulik taastumsperiood (töö aeg vs puhkuse aeg)
3. Sundasendid (käsi arvuti hiire peal mitu tundi järjest)

RISKITEGURID:

1. Varasemad luumurrud ja dislokatsioonid 
2. Sidemete vigastused
3. Toitumine
4. Suitsetamine
5. Hormonaalne tasakaal
6. Pidev ühelaadne koormus 

RAVI JA ENNETUS: Kõigepealt füsioterapeut teeb kindlaks, millise epikondüalgiaga on tegemist, millised faktorid kutsuvad esile valu või ärritavad antud probleemi. Konservatiivse ravi peamine eesmärk on valu leevendamine ja põletiku vähendamine. Vastavalt kogutud informatsioonile, füsioterapeut paneb paika raviplaani ning annab spetsiifili jõuharjutusi ning soovitusi ja nõuanded, mida tuleb vältida erinevate taastumisperioodide ajal, kuidas reguleerida treeningmahtu ning kuidas kasutada ortoosi antud probleemi puhul.  

Juhul kui teie töö või spordiala on seotud korduvate koormavate liigutustega siis epikondüalgiate kõige parem ennetus/ ennetamis viis on randme ja käsivarre lihaste treening. Vastavalt Teie elustiilile ning spordi ja/või töö spetsiifikale, füsioterapeut valib just Teile sobivaid spetsiifili jõuharjutusi. 

Loe lisaks:

https://www.physio-pedia.com/Lateral_Epicondylitis?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/index.php?title=Medial_Epicondyle_Tendinopathy&redirect=no%3Futm_source%3Dphysiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal

ÜLEVAADE

Küünarliigese moodustavad kolm luud: õlavarreluu, kodarluu ja küünarluu. See on plokkliiges, mis on võimeline liikuma ainult ümber ühe telje, võimaldades painutus ja sirutus liigutust. Liigese stabiilsuse eest vastutavad mitmed liigessidemed (tähtsamateks mediaalne ja lateraalne kollateraalside) ning vastava liikuvuse lihased. 

Küünarliigese vigastuste hulgast eristatakse küünarliigese dislokatsioone (nihestused), subluksatsioone (mitte täielik liigese nihestus) ning luumurrud. 

• Dislokatsioon ehk liigese nihestust iseloomustab luude nihkumist üksteise suhtes koos kapsli rebendiga. Küünarliigese võimalike dislokatsioonide hulka kuuluvad eesmine ja tagumine dislokatsioon, külgsuunaline ning kombineeritud dislokatsioon. Ligikaudu 90% kõikidest küünarliigese dislokatsioonidest moodustavad tagumine küünarliigese nihestus, mis tähendab, et kodarluu ja küünarluu nihkub posterioorselt (tahapoole) õlavarreluu suhtes. Tagumist küünarliigese nihestust võib liigitada lihtsaks (luumurduteta um 75%) või keerukaks (luumurruga um 25%). 
• Subluksatsiooni korral tekib osaline liigese nihestus
• Luumurde võib küünarliigeses esineda mitmeid erinevaid: nt küünarluus, kodarluus, nendest kombineeritult või küünarnuki murd. Luumurde eristatakse/liigitatakse trauma mehhanismi järgi: sirutus- e ekstensioonmurd; painutus- e fleksioonmurd; surve-e kompressioonmurd; torsioon- e spiraalmurd; tõmbe- e distraktsioonmurd; purustus- e kildmurd. 

SÜMPTOMID:

1. Küünarliigese ebastabiilsus
2. Valu ja nõrkus küünarliigese piirkonnas
3. Vähenenud aktiivne liigesliikuvus
4. Turse ning paistetus
5. Raskematel juhtudel käe nähtav deformatsioon

PÕHJUSED: Küünarliigese vigastusi võib esineda igas vanuses, sõltumata spordialast ning tööametist. Sagedamaks vigastuse mehhanismiks loetakse kukkumist väljasirutatud käele, mille tulemuseks on küünarliigese hüperekstensioon vigastus. 

RISKITEGURID:

1. Alla 10 aastased lapsed (kuna küünarluu struktuurid arenevad täielikult välja alles puberteedieaks, mis teeb dislokatsioone palju sagedasemaks nähtusteks lasteeas kui täiskasvanutel)
2. Sidemete osaline või täielik rebend
3. Hüpermobiilsed liigesed

RAVI JA ENNETUS: Raskematel juhtudel teostatakse operatiivset ravi ning kergemate subluksatsioonide korral 

Loe lähemalt: https://reakt.ee/nouanded/miks-kuunarliiges-valutab/ 

Allikate lingid: https://www.physio-pedia.com/Posterior_Elbow_Dislocation#

ÜLEVAADE

Radiaalse ja ulnaarse tunneli sündroomi korral on tegemist kokukusurutud närviga. Vastavalt sündroomile tegemist on kas radiaal- või ulnaarnärvi pitsumisega. 

Perifeersete närvide kompressioonisündroomidele on iseloomulik krooniline ärritus ja kompressiooni kahjustused kohtades, kus närvid peavad läbima kitsaid anatoomilisi ruume (nt kubitaalkanal, radiaalkanal, karpaalkanal jne).  

Närvi pitsumine võib esineda veel küünarliigeses mitmes kohas, sest potentsiaalselt närvi pitsumist võivad põhjustada ka teised keha struktuurid sh küünarliigese sidemed, lihased, limapaunad jne. 

SÜMPTOMID:

1. Käte paresteesia (surin/sipelgate jooksmine)
2. Võivad esineda sensoorsed kahjustused (nt nahatundlikkuse vähenemine)
3. Sõrmede tuimus
4. Parees (käe lihasjõudluse häire, lihasnõrkus)
5. Kubitaalkanali sündroomi korral tuimus või paresteesia IV ja V sõrmes ning valu küünarnuki välisküljel. 
6. Radiaal tunneli sündroomi korral on valu peamiselt lokaliseeritud radiaalse närvi kohal, mis on 5 cm kaugemal lateraalsest epikondüülist (küünarnukki välimisest luuotsast). Valu võib suureneda küünarliigese sirutamisel või sisse keeramisel (pronatsioon liigutus) ning randmeliigese painutamisel. Raskematel juhtudel võib täheldada küünar-, randme- ja sõrmede sirutajalihaste jõudluse langust ning käe wrist drop asendit. Võivad esineda sensoorsed häired, sh tuimust käe suures sõrmes. 

Radiaalse ja ulnaarse tunneli sündroomi PÕHJUSED on üsna sarnased. Närvide kokkusurumist põhjustavad:

1. Sagedased käsi üle pea asendid 
2. Korduvad viskeliigutused
3. Korduv pronatsioon ja supinatsioon (küünarvarre sisse- ja välja keeramised)
4. Ametid, kus käsi on küünarliigesest pikaaegselt painutatud (nt telefoniga rääkimine)
5. Pidevalt küünarliigest kõvale pinnale toetamine
6. Harvem hemangioomid (healoomuline veresoontest koosnev kasvaja) ja lipoomid (rasvkoe healoomuline kasvaja)
7. Nihestatud kodarluu või küünarluu pea
8. Vigastused, mis on seotud käe traktsiooni, friktsiooni või kompressiooniga

RISKIFAKTORID:

1. Küünarliigese painutuskontraktuurid
2. Vanus üle 40 a
3. Varasemad luumurrud ja dislokatsioonid
4. Ülekaal

RAVI JA ENNETUS: Füsioteraapia on suunatud eelkõige valu leevendamisele ning pitsutud närvi vabastamisele. Selleks kasutatakse teatud spetsiifilisi närvi mobiliseerivaid harjutusi/tehnikaid ning välditakse tegevusi, mis süvendavad/ärritavad antud seisundid. Sellele järgneb kaasatud lihaste tugevdamine, et säilitada tasakaal agonist- ja antagonistlihaste vahel, ning spetsiifiliste või tööga seotud funktsionaalsete tegevuste hindamine. 

Allikad: https://www.physio-pedia.com/Radial_Tunnel_Syndrome?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/Cubital_Tunnel_Syndrome?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal

Loe lähemalt meie kodulehel olevat artiklid: https://reakt.ee/nouanded/miks-kuunarliiges-valutab/ 

ÜLEVAADE

Lateraalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui tennisisti küünarliiges on randmeliigese sirutaja lihaste kõõlusepõletik. Randmeliigese sirutajalihased kinnituvad lateraalsele epikondüülile, mida saab kergesti üles leida katsudes küünarnukki välimist serva (väljaulatuv luu ots), sellest tulenevalt tekkis ka nimi lateraalne epikondüliit. Tegemist on ülekoormussündroomiga, mida kutsuvad esile korduvad ühepoolsed/ühetaolised liigutused ning puudulik taastumine. Sündroomi esinemissagedus on suurem sellistel elukutsetel nagu tisler, lihunik, puusepad, elektrikud, aednikud, kontoritöötajad jt. Hoolimata nimest, ainult 5% tennist mängivatel inimestel täheldatakse tennisisti küünarliigest, palju rohkem leidub sellistel spordialadel nagu sulgpall, pesapall, ujumine ja viskamine. 

SÜMPTOMID: 

1. Valu küünarnuki välisküljel, mis võib kiirguda mööda käsivart kolmanda ja neljanda sõrmeni, harvem ka küünarliigesest ülespoole õlavarreluu poole. 
2. Võib täheldada käe lihaste nõrkust. 
3. Valu võib tekkida käe sirutamisel kerge vastupanuga
4. Haaramised ja tõsted võivad olla raskendatud ja valulikud. Raskematel juhtudel ka tavalise tassi tõstmine võib osutuda tõeliseks väljakutseks.
5. Sõltuvalt probleemi raskusastmest valu võib esineda:

• Paar tundi pärast provotseerivat tegevust (nt peale trenni)
• Koheselt peale füüsilist koormust (nt ajas töötamisel) 
• Valu provotseeriva tegevuse ajal, mis võimendub tegevust tehtava aja jooksul (nt arvuti taga töötamine)
• Pidev valu, mis võib esineda ka puhkeolekus ning piirata provotseerivat tegevust

ÜLEVAADE

Mediaalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui golfimängija küünarnukk on peamiselt randmeliigese painutajalihaste kõõlusepõletik, mille päritolu on sarnaselt lateraalsele epikondüülile tekib ülekoormussündroomist. Mediaalset epikondüalgiat esineb palju vähem kui lateraalselt, selle esinemissagedus jääb vahemikkus 9- 20% kõikidest epikondüalgiate diagnoosidest. Kõige rohkem esineb madiaalset epikondüliiti inimestel, kelle tööamet on seotud puusepa töödega, liha lõikamisega, sanitaartehniliste töödega jt ning sportlastel, kelle spordiala on seotud peamiselt äkilise ja suure energiaga käsivarre jõuline liigutamine nt pesapalli heitjatel, oda viskajatel, ameerika jalgpalluritel, vibulaskuritel aga ka tennisistidel ja golfi mängijatel. 

SÜMPTOMID:

1. Vastupidiselt lateraalsele epikondüülile valu esineb küünarnuki siseküljel. Kui pöörata käsi peopesega lae poole, siis valu võib tunda ka kogu käsivarre sisekülje ulatuses kuni väikese sõrmeni.
2.  Sõrmede tuimus ja surisemine, enamasti väike sõrm (ära aja segi ulnaarnärvi problemaatikaga). 
3. Hellus mediaalse epikondüüli katsumisel (küünarnuki siseküljel väljaulatuv õlavarreluu ots) 
4. Käe ja randme lihaste nõrkus
5. Valu võib tekkida randme painutamisel või küünarnuki sissekeeramisel vastupanuga 
6. Valuga võib kaasneda ka haarde nõrkus
7. Valu võib tekkida nii äkitselt kui järk- järgult areneda aja jooksul.

Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi PÕHJUSED: 

1. Korduvad, koormavad, ühetaolised liigutused, mida esinevad nii erinevatel elukutsetel kui ka kindlatel spordialadel
2. Puudulik taastumsperiood (töö aeg vs puhkuse aeg)
3. Sundasendid (käsi arvuti hiire peal mitu tundi järjest)

RISKITEGURID:

1. Varasemad luumurrud ja dislokatsioonid 
2. Sidemete vigastused
3. Toitumine

RAVI JA ENNETUS: Kõigepealt füsioterapeut teeb kindlaks, millise epikondüalgiaga on tegemist, millised faktorid kutsuvad esile valu või ärritavad antud probleemi. Konservatiivse ravi peamine eesmärk on valu leevendamine ja põletiku vähendamine. Vastavalt kogutud informatsioonile, füsioterapeut paneb paika raviplaani ning annab spetsiifili jõuharjutusi ning soovitusi ja nõuanded, mida tuleb vältida erinevate taastumisperioodide ajal, kuidas reguleerida treeningmahtu ning kuidas kasutada ortoosi antud probleemi puhul.  

Juhul kui teie töö või spordiala on seotud korduvate koormavate liigutustega siis epikondüalgiate kõige parem ennetus/ ennetamis viis on randme ja käsivarre lihaste treening. Vastavalt Teie elustiilile ning spordi ja/või töö spetsiifikale, füsioterapeut valib just Teile sobivaid spetsiifili jõuharjutusi. 

Loe lisaks: https://www.physio-pedia.com/Lateral_Epicondylitis?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/index.php?title=Medial_Epicondyle_Tendinopathy&redirect=no%3Futm_source%3Dphysiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal