Struktuur: Närvisüsteem
Peamised põhjused : unehäired, terviseharjumused, kaela pinged, kõrge stressi/ärevuse tase, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine
Sümptomid: ühtlase tasemega peavalu (), madala kuni keskmise intensiivsusega, pinged ja puutetundlikkus kaelas, kestus 1 päev kuni paar nädalat, valu asukoht (laialdane- pea ja kael), sagedus 1-30x kuus
Ravi: ravimite kasutamine, manuaalteraapia, füsioteraapia, akupunktuur, kiropraktika
Ülevaade
Pingepeavalusid kogevad ilmselt enamus inimesed elu jooksul. Uuringute järgi on pingepeavaludel seos stressi, valu tundlikkuse, ning füüsilise aktiivsuse tasemega. Pingepeavalu esineb veidi enam naiste kui meeste hulgas ning on tavaliselt kergemini talutavad kui migreeni hood. Reeglina kõrvalisi sümptomeid üldjuhul ei esine, harvadel juhtudel heli- või valgustundlikkus võib esineda.
Sümptomid
Valu asukoht on pingepeavalul tavaliselt raskesti tuvastatav. Kirjeldatakse rõhuvat tunnet kogu peas mis kestab päevast kuni nädalateni. Valu on tavaliselt ühtlase iseloomuga ning füüsiline koormus ei muuda seda arvestatavalt. Tekivad ka hellad kohad kaela või turja piirkonna lihastesse, mille masseerimine aitab tavaliselt peavalu leevendada, seetõttu on ka manuaalteraapia ja füsioteraapia väga efektiivsed pingepeavalude leevendamisel aga ka ära hoidmisel.
Põhjused
Põhiliseks valu tekkepõhjuseks on tavaliselt mitmete asjaolude kooslus. Silmade väsimus, halb toitumine, stress, vähene aktiivsus, istuv eluviis, kõik eelnimetatud faktorid võivad rolli mängida peavalu tekkimisel.
Ravi ja ennetus
Teadaolevalt parimad sekkumisviisid :
Füsioteraapia ja manuaalteraapia on väga efektiivsed võimalused pingepeavaludega võitlemiseks ja nende seljatamiseks. Tegeletakse liikumismustritega, lihaste tugevdamisega, lihaspingete leevendamisega ning liigesliikuvuse parandamisega. Kohati on võrdluses ravimite kasutamisega füsioteraapia efektiivsem.
Pingepeavalude ennetamisel on eelkõige suurim roll tervislikel toitumis ja liikumisharjumustel nis aitavad pingepeavalude teket takistada ning stressi taset kehas vähendada.
Kunagi pole liiga hilja alustada peavalude vastu võitlemisega!
Loe lähemalt:
Ülevaade
Migreeni peavalud on väga sagedasti esinevad, kuskil 12% inimestest võib oma elu jooksul seda kogeda. Uuringute järgi on migreenide tekkel palju seost sotsiaalsete, psühholoogiliste ning isiklike stiimulitega. Tavaliselt algavad migreenid puberteedieas, kulgevad edasi ägedamate ning leebemate perioodidega ning kahanevad sageduselt peale 50 eluaastat. Migreeni puhul on ka palju valule eelnevaid sümptomeid, enamasti nägemisega (aura). Aurata migreene esineb tunduvalt vähem.
Sümptomid
Valu ilmneb tavaliselt ühel poolel otsmiku pool, on pulseeriva iseloomuga ning keskmise kuni tugeva intensiivsusega. Kestvus varieerub suurelt, olles minimaalselt umbes 4 tundi ning kestes kuni paar ööpäeva. Migreeni käes vaevlev inimene võib tunda valu intensiivistumist füüsiliste tegevuste ajal või järgselt ning sageli eelistab ennast peita teki alla ja olla pikali. Kaasuvana võivad ilmneda iiveldus, oksendamine ning müra ja valguse talumatus. Sageli on ka kombineerituna väsimust, keskendumisraskusi, kaela kangust, nägemise hägustumist ja haigutamist. Migreeni möödudes on inimene sageli väsinud ja peanahk võib katsudes olla eelnenud peavalu piirkonnas tundlik. Tugevamatel migreenidel võib tekkida ka ajutine käte, keele ja näo halvatus.
Põhjused
Põhiliseks valu tekkepõhjuseks on närvisüsteemi ülitundlikus kindlates aju piirkondades. Valu migreenil võib veel põhjustada ajusiseste veresoonte ahenemine ning ajuväliste veresoonte laienemine, mille tulemusena tekib ajus hüpoksia e. hapnikuvaegus. Riskifaktoreid migreeni tekkeks on aga paljusid:
Ravi ja ennetus
Ravi on praegusel hetkel enamasti tablettide kaudu, kuid suureks abiks võib ka olla füsioterapeutiline sekkumine. Manuaalterapeutilised mõjutused, inimese harimine ning spetsiifiline treening aitab vähendada migreenihoogude intensiivsust ning sagedust. Samuti juhib harjutuste tegemine tähelepanu kõrvale, mis vähendab migreeni üldist mõju elukvaliteedile. Ka mediteerimine ning valu erinevad väljendusvõimalused (valu joonistamine, naeruvääristamine, päeviku pidamine jt.) on peavalu ravimisel osutunud üsna efektiivseks. Migreenivalude ennetamine on eelkõige mõeldud nendele inimestele, kellel on valud muutunud juba krooniliseks. Krooniliseks loetakse migreeni siis, kui valud kestavad sagedamini kui 15 päeval kuus vähemalt 3 kuud järjest. Ennetamisel doseeritakse ravimid täpseks ning suurendaks järk järgult füüsilist aktiivsust. Migreeni vastu leitakse pidevalt uusi variante, kuidas probleemi leevendada ning ravida. Kunagi pole liiga hilja alustada peavalude leevendamisega.
Loe lähemalt: https://www.physio-pedia.com/Migraine_Headache
