ÜLEVAADE
Põlve eesmisel pinnal põlvekedra all asub kõõlus, mille alumine ots kinnitub sääreluule. Just selles kinnituskohas võib kasvueas või liigse hüppamise, jooksmise ning spurtimise tagajärjel tekkida valu. Enamasti tekib seda sündroomi poistel vanuses 9-15, kes tegelevad intensiivselt spordiga, kus on vaja jalgel palju liikuda. Tegemist on proleemiga, mis ravimata jäämisel võib seda tugevad piirid sportimisele ning isegi igapäevasetele tegevustele.
SÜMPTOMID
Üsna tihti on põlve eesosas põlvekedrast allpool märgatav turses piirkond, seetõttu nimetatakse sündroomi sageli topeltpõlveks. Katsudes ning põlvede peal istudes võib samuti sama piirkond olla valulik. Lisaks intensiivistub valu selles piirkonnas jooksmisel, hüppamisel, kükitamisel ja ka trepist üles-alla kõndimisel.
PÕHJUSED
Sääreluul asuv ala, kuhu põlvekedra kõõlus kinnitub, ei ole 9-15 aastastel veel luustunud. Seetõttu mõjuvad lihaste ja kõõluste poolt tekitatud jõud piirkonnale liialt tugevalt ning sikutavad kinnituskohta liialt tugevalt. Selle tagajärjel tekib põlve eesotsa valu ning turse. Tekkepõhjus on tugevas seoses liigse koormusega ja vähese taastumisega.
RISKITEGURID
Osgood-Schlatteri sündroomi riskifaktorid on:
RAVI JA ENNETUS
Õnneks on sündroom üsna lihtsalt ravitav. Esimese asjana tuleb maha võtta ärritav koormus, vajadusel teha treeningutest täielik paus. Sellisel juhul peaks taastumine kestma umbes 2 kuud. Teiseks oleks vaja konsulteerida füsioterapeudiga taastusravi ning ennetuse osas, sest edaspidisel liigsel koormamisel võib valu tagasi tulla. Ennetamiseks sobibki kõige paremini reielihaste tugevdamine ning põlvede ülekoormamise vältimine.
Loe lisaks:https://en.wikipedia.org/wiki/Osgood%E2%80%93Schlatter_disease
Video: https://www.youtube.com/watch?v=QHMrYB-Ghlo&ab_channel=Osmosis
ÜLEVAADE
Tegemist on vedelikuga täidetud tsüstiga, mis asub põlve tagaküljel õndlas. Tsüst võib piirata põlve liikuvust ning avaldada survet põlve piirkonna veresoontele. Põlve liigutamine võib sageli tekitada valu ning liigsel koormamisel minna hullemaks. Reeglina tekib erinevate põlve traumade järgselt kuid võib olla märk ka liigese ülekoormamisest.
SÜMPTOMID
Bakeri tsüst ei pruugi alati olla nähtav, teinekord jällegi on põlveõndlas sisemisel pool märgata suurt turselist ala. Reeglina on põlve painutamisel ja sirutamisel tunda kangust ning liikuvuspiiratust põlve tagaosas. Mõnikord võib liigutustega või katsumisel esineda ka valu. Ka sügelustunne ja tuimus sääres võivad viitada Bakeri tsüsti olemasolule, kuna struktuur võib survestada närve ning veresooni.
PÕHJUSED
Peamiseks põhjuseks on põlve taga asuvas limapaunas vedeliku mahu suurenemine, mille tagajärjel limapaun paisub ja tekib vedeliku tagasivoolu piiratus. Spontaanselt võib esineda lastel kasvueas, reeglina taandub paari kuuga iseenesest. Täiskasvanueas omandatud tsüst on sageli trauma tagajärjel tekkinud, kõige sagedamini põlve väänamiste korral. Kui tsüst ei ole tekkinud trauma tagajärjel, tuleks seda kindlasti näidata oma perearstile.
RISKITEGURID
Bakeri tsüsti tekke riskitegurid on:
RAVI JA ENNETUS
Sõltuvalt tekkepõhjusest ravitakse süsti kas süstidega, operatsioonidega või füsioteraapiaga. Traumaatilise tekke tagajärjel leeveneb probleem tavaliselt trauma paranemise käigus. Korduva iseloomuga Bakeri tsüst võib olla märk liial ebastabiilsest põlveliigesest ja vajab ennetamiseks treeningut.
Loe lisaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Baker%27s_cyst
Video: https://www.youtube.com/watch?v=kH6of0ipfXw&feature=emb_logo&ab_channel=nabilebraheim
ÜLEVAADE
Patellafemoraalne valu (PF) tähendab põlve eesmisel poolel (põlvekedra ümber) ilmnevat valuaistingut. Sageli nimetatakse seda valuaistingut ka jooksja või hüppaja põlveks, kuna see on üsna sage jooksu- ning hüppealadel. Valu on märk põlve piirkonna ülekoormamisest ning vajab spetsiifilist ravi. Ravi hõlmab enamasti koormuste reguleerimist ning põlve ümber olevate struktuuride treenimist.
SÜMPTOMID
Valu tekib tavaliselt põlvekedra ümber (sageli ülal või allpool põlveketra) pikalt istumise järgselt või teatud koormustel, nagu:
PÕHJUSED
PF valu peamiseks põhjuseks on kudede ülekoormamine, mis on reeglina liigse treeningu või töötamise tulemus. Eriti sage on valu kasvueas sportlikel lastel. Tesiteks valu tekke põhjusteks on reielihaste nõrkus, alajäsemete asendid liikumistel, põlve piirkonna vigastused ja operatsioonid.
RISKITEGURID
Peamisteks PF valu tekkimise riskiteguriteks on:
RAVI JA ENNETUS
PF valu ravis on kõige tähtsam reguleerida oma treeninguid selliselt, et valu ei oleks tunda. Sageli ainult sellest ei piisa, paralleelselt tuleb ka teha spetsiifilisi harjutusi, mis treenivad põlve ümber asuvaid struktuure tugevamaks. Parimad lahendused PF valu ennetamiseks on:
Ülevaade
Iliotibiaaltrakt (ITB) on pikk sidekoeline struktuur, mis jookseb jala välisküljelt vaagnast sääreluuni välja. Ülekoormuse korral on valu tuntav kas puusa või põlve piirkonnas välisküljel. Kindlatel spordialadel, kus on korduvat alajäseme liikumist, võib kehvema tehnika ning üleliigsete treeningkoormuste tagajärg olla ITB ülekoormus.
Sümptomid
Valu on tihti terav ja/või kõrvetav ning tuntav enamasti põlveliigese välisküljel, mõnikord ka puusa välisküljel. Füüsiline tegevus võib valu esile kutsuda, kuid mõnel juhul väheneb, kui lihased üles soojenevad. Sagedased ärritavad olukorrad on veel mäest alla kõndimine või jooksmine, ning hüpetest maandumised. Mõnikord võib füüsilistel tegevustel põlveliiges ITB ülepinge tõttu “plõksuda”.
Põhjused
ITB ülekoormus on põhjustatud liialt suurtest kudede töökoormusest ning ebapiisavast taastumisest. Seda võivad soodustada teatud rühi eripärad nagu O-jalgsus, jalgade pikkuse erinevus või vaagna asend. ITB hõõrub korduvatel halva mustriga liigutustel vastu teisi struktuure ning võib tekkida koekahjustus.
Riskitegurid
ITB ülekoormuse peamisteks riskiteguriteks on:
Ravi ja ennetus
Nagu enamike ülekoormuslike vigastuste korral, tuleb esmalt spetsialisti abiga paika sättida füüsiline koormus. Tavaliselt tuleb kuni 6 nädalat vältida valu ärritavaid tegevusi ning treenida õige varustuse ing tehnikaga. Manuaalteraapia on ITB ülekoormuse ravis oluline, ise ITB-d vajalikul hulgal lõdvestada on keeruline. Et ITB ülekoormust vältida, tuleb osata treeningute vahel piisavalt puhata ning teha tuhara- ja jalalihastele regulaarselt harjutusi. Jooksu puhul aitab ülekoormamist vältida ka sammusageduse tõstmine ning lõikude pikkuse vähendamine.
ÜLEVAADE
Liigeste kulumine on väga loomulik protsess, mis toimub kõikidel inimestel. Mõnel juhul võib aga tekkida teatud sümptomite esinemisel väärarusaam, et liiges on kulunud. Liigese reaalse kulumise korral esineb liigutamisel tavaliselt valulikku krudinat ning põlv ei talu hästi põrutavaid koormuseid. Samuti võivad erinevad traumad kiirendada kulumise protsessi. Regulaarne füüsiline aktiivsus ning põlveliigeste mõõdukas koormamine on liigse kulumise vastu kõige parem lahendus.
SÜMPTOMID
Tavaliselt annab liigese kulumisest märku valulik krudisemine liigese liigutamisel. Lisaks võib olla piiratud liigese painutus ning sirutus ja peeglist vaadates võib põlv tunduda teistsuguse kujuga kui võrrelda teise jalaga. Ilma valuta põlve krõksumine, krudisemine, raksumine vms. ei ole veel märk liigese kulumisest.
PÕHJUSED
Vanuse kasvades kuluvad paratamatult paljud keha liigesed. Regulaarselt liikumist saanud liigesed kuluvad reeglina aeglasemalt, passiivsemad kiiremini. Põlveliigesed on kulumise osas tundlikud ka varasematele traumadele. Tavaliselt mida tõsisemad põlvetraumad on minevikus olnud, seda enam võivad need mõjutada liigese loomulikku kulumist. Ka halb toitumine ning kahjustavad eluharjumused teevad liigestele palju liiga.
RISKIFAKTORID
Põlveliigese kulumise riskifaktorid on:
RAVI JA ENNETUS
Efektiivseim viis liigeste kulumist ning nende vahetust ennetada, on püsida regulaarselt füüsiliselt aktiivne. Hea nipp on selleks 3x nädalas teha nii jõutreeningut suurtematele lihasgruppidele kui ka vastupidavuslikku treeningut 60 minutit korraga. Põlvede kulumise korral tuleb füüsilist koormust modifitseerida selliselt, et liigeses ei tekiks liikudes liigset valu. Mõõdukas treening ei süvenda liigeste kulumist.
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=sUOlmI-naFs&ab_channel=Osmosis
