Ülevaade 

Puusaliiges on keraliiges, mida moodustavad reieluupea ning puusanapp (acetabulum). Labrum on kõhreline struktuur, mis katab puusanappa ja aitab hoida reieluupead acetabulumi sees. Labrumi funktsioonid: tagab puusaliigese stabiilsust, töötab amortisaatorina, võimaldab reieluupeal ja puusanappal kergemini liikuda. Labrum võib põhjustada valu, kui labrum on rebenenud, kulunud või kahjustunud. Labrumi rebendid põhjustavad kubemevalu või valu puusa esiosas, harvemini tuharavalu. 

Labrumi pisaraid/rebendid võib kvalifitseerida järgmiselt: 

1) Eesmine labrumi rebend- valu on üldiselt järjepidevam ning esineb puusaesiosal või kubemes. Sagedasem nähtus. 

2) Tagumine labrumi rebend- valu puusa välisküljel või sügaval tuharapiirkonnas. Harva esinev. 

Trauma/vigastuse mehhanism: 

1) Otsene trauma nt: liiklusõnnetus; kukkumine koos või ilma puusaliigese dislokatsiooniga (reieluupea nihkumisega puusanapast); libisemine. 2) Spordialad, mis nõuavad järjepidevaid/korduvaid puusa välisrotatsiooni või hüperekstensiooni (balett, jalgpall, hoki, jooksmine jne). 

3) Spetsiifilised liigutused ( sh torsioon- või keerutusliigutused ? (torsional or twisting movement) 

Sümptomid: pidev tuim valu vahelduvate ägedate valu perioodidega, aktiivsuse ajal süveneb. Kõndimine, järsud pööramised, pikaajaline istumine, põrutavad tegevused süvendavad sümptomeid. Võivad esineda ka öised valud. Sümptomid võivad olla pika kestusega, keskmiselt üle kahe aasta. Võivad esineda ka sellised nähtused nagu: puusa klõpsamine, lukustamine ning jala alt ära kadumine. Ravi: konservatiivne või operatiivne ravi

Füsioteraapia: füsioteraapias pööratakse tähelepanu liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile. 

Ülevaade

Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on ka tähtsam liiges seismisel, kõndimisel, jooksmisel ja tasakaalu hoidmisel. Sarnaselt õlaliigesele on ka puusaliiges keraliiges, mis võimaldab tal teostada suures ulatuses mitmesuunalist liikumisulatust. See on võimalik ka tänu mitmetele puusaliigest ümbritsevatele lihastele. Puusal on 6 välisrotatsiooni teostavaid lihaseid (lihased, mis võimaldavad meil kükitades pöörata jalalabad väljapoole): pirnlihas, ülemine ja alumine kaksiklihas, välimine ja sisemine toppelihas, quadratus femoris ning 3 siserotatsiooni teostavaid lihaseid: keskmine ja väike tuharalihas ning sidekirme pingutaja lihas. Need lihased kinnituvad reie suure pöörla külge ning vastutavad puusa pööramise ja puusa pesas hoidmise eest. Korduvate koormavate liigutuste tagajärjel aga võib tekkida nende lihaste kõõluste põletik, mis kutsub esile valu peamiselt puusa tagant või välisküljel. 

Sümptomid

Sümptomid on tavaliselt salakavala algusega ning aja jooksul halvenevad. Kui me räägime puusa siserotaator kõõluste tendinopaatiast, siis nendele on iseloomulik

1. Valu on tavaliselt episoodiline ja süveneb aja jooksul 
2. Valu peamiselt puusa välisküljel
3. Valu süveneb öösel, magades valulikul küljel (valu võib tekkida ka terve küljel lamades, kui pealmine jalg langeb liigselt adduktsiooni) 
4. Pikaajaline istumine ja järgnev tõusmine (eriti kui patsient oli istunud madalas istumisasendis, kus puus on painutatud üle 90 kraadi) 
5. Valu reie suure pöörla katsumisel 
6. Treppidest üles kõndimine
7. Puusaliigest ümbritsevate lihaste jõudluse langus
8. Valu istumisel jalg üle põlve

Puusa välisrotaator kõõluste tendinopaatiat iseloomustavad sellised sümptomid nagu:

1. Valu puusa tagant (tuharalihase piirkonnas)
2. Vahepeal valu võib kiirguda tuharalihasest allapoole
3. Valu süveneb istumise ajal 

Põhjused

1. Puusa koormamine maksimaalsete rotatsioon liigutustega (sh korduvad mikrotraumad)
2. Treeningu vead (liiga kõrge intensiivsusega treening, järsk treeningumahtu suurenemine, jooksmine ebatasasel pinnal jne)

Riskitegurid

1. Mehaaniline ülekoormus
2. Skolioos
3. Jala pikkuse erinevus
4. X- või O- jalgsus
5. Istuv eluviis
6. Naised 40+ eluaastat
7. Ülekaal
8. Varasemalt diagnoositud haigused (koksartroos, liigese kulumine või muud degeneratiivsed muutused)

Ravi ja ennetus

Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine. 

Puusa rotaatorlihaste tendinopaatia puhul tuleb vältida mehaanilist survet kõõluste peale ehks siis mitte magada selle külje peal, vältida selliseid liigutusi nagu: puusaliigese adduktsioon (jala lähendamine küljelt sissepoole), seistes vältida toetamist ühele jalale, istumine põlved sisse, istumine üks jalg üle teise, magamine külili painutatud jalgadega. Tuleb magada selili asendis ja vähesel määral tõstetud ning eemaldatud jalgadega või külili asendis koos patjaga jalgade vahel

Loe juurde: https://reakt.ee/nouanded/puusavalu-mis-seda-tekitada-voib/

Allikad: