ÜLEVAADE
Hüppeliigese vigastustest mõeldakse tihti kui sportlastega juhtuvast traumast. Tegelikkuses võib seda juhtuda igaühega isegi lihtsatel tegevustel nagu kõndimine. Kõige sagedamini juhtub hüppeliigese vigastusi just noorematel meestel ja on kõige sagedasemad alajäsemete traumad. Vigastused juhtuvad enamasti nikastuse tagajärjel ning kahjustatakse liigessidemeid, vahel ka luid.
SÜMPTOMID
Sümptomid kipuvad mitmete erinevate hüppeliigese vigastuste korral olema üsna sarnased. Tihti ei tundugi luumurd hüppeliigese piirkonnas tavaolekus väga valus, üheks tõsisemaks murru sümptomiks on see, et peale vigastust ei saa üldse jala peale toetuda. Sagedasemad üldised hüppeliigese vigastuse sümptomid on:
RISKITEGURID
Hüppeliigese vigastuse kõige sagedasemad riskitegurid on:
PÕHJUSED
Hüppeliigese kõige sagedasem vigastus on nikastus. Vigastuse käigus toimub labajala väändumine enamasti sissepoole, harva ka väljapoole. Tavaliselt saavad vigastada liigese külgedel (pahkluude) juures asetsevad liigessidemed, mille ülesanne on liigest stabiliseerida. Harva osutub side aga nii tugevaks, et sikutab pahkluud ning selle tagajärjel võib tekkida luumurd. Sidemete vigastuse korral kude rebeneb ja rebenemise ulatusest sõltub taastumise aeg.
RAVI JA ENNETUS
Hüppeliigese vigastuse ravi sõltub vigastuse ulatusest. Sageli kulub taastumiseks kuni 6 nädalat, tugevamate väänamiste korral võib ravi venida 3-6 kuu pikkuseks. Nagu iga akuutse liigestrauma puhul, tuleb ka hüppeliigesega toimida järgnevalt:
Hüpeliigese vigastuse ennetamiseks tasub regulaarselt treenida jalalihaseid ning teha tasakaalu harjutusi. Mida rohkem liigest vääname, seda enam tuleb ennetusega tegeleda. Ravi ja ennetuse jaoks saad kõige paremat nõu füsioterapeudilt.
Loe lisaks: https://reakt.ee/nouanded/huppeliiges-vaanasid-ara-mida-teha/
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=0M8ul1TuRbg&ab_channel=LetsTalkSportsLetsTalkSports
Piirkond : Säär / hüppeliiges
Struktuur: Kõõlus
Roll: Jõu ülekanne säärelihasest kanda
Peamised vigastuse põhjused : Järsk koormuse tõus, tehnilised vead treeningus, halb jalanõude valik, säärelihaste pinge, lampjalgsus või kõrge tallavõlv
Sümptomid: Valu sääre tagaosal, 5-10 cm kannast kõrgemal
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, põletikuvastane ravi ( kui ei allu konservatiivsele ravile)
Paranemisperiood: 4 nädalat – 3 kuud
Achilleuse kõõluse ehk kannakõõluse põletikku iseloomustab valu sääre alumisel osal või kanna tagaosas. Valu tekib tavaliselt füüsilise koormuse suurenedes ning väheneb rahuolekus. Täheldada võib ka kõõluse piirkonna paksenemist või paistetust ning tavaliselt surve kannakõõlusele on valulik. Achilleuse kõõlus on väga tugev kõõlus, mis võimaldab jõuülekannet säärelihastest kannale, et jalalaba saaks teha plantaarfleksiooni ( gaasipedaali vajutamise liigutust), see tõukeliigutus võimaldab meil seista, kõndida, joosta, hüpata jms. Achilleuse kõõluse põletik võib tekkida säärelihaste ülepingest, kahe säärelihase jõuvahekordade erinevusest ( gastrignemius ja soleus), biomehaanilistest kõrvaplekalletest, halvast jalanõu valikust, järsust koormuse suurendamisest või uue spordiala valikust või järjepidevast tugevast põrutusest. Kõõlusepõletikku võib veel lisaks tekitada osteofüütide olemasolu kannaluul, mis kõõlusele survet avaldab. Soovitustlik ravi on konservatiivne (Füsioteraapia) – taastada liigese täisulatuslik liikuvus, hinnata kõrvalisi tegureid mis probleemi tekitada võivad ning suurendada kõõluse koormustaluvust läbi erinevate jõutreeningu lähenemiste, mis aitab kõõlusel koormusega harjuda ja põletikureakstiooni vähendada.
Piirkond : Säär
Struktuur: Lihas / Luuümbris
Peamised vigastuse põhjused : Järsk koormuse tõus, põrutavad tegevused, biomehaanilised eripärad
Sümptomid: Valu sääre esiosal või siseküljel, suureneb aktiivsusega, traumat ei ole olnud
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, põletikuvastane ravi, jalanõude hindamine
Paranemisperiood: 3 nädalat – 3 kuud
Ülevaade
Sääre luuümbrise põletikku ehk rahvakeeli luukaid iseloomustab valulikkus sääre esiosal või sääre siseküljel ( sääreluu ja säärelihase vahelisel alal), millel ei ole traumaatilist põhjust. Luukad tekivad tavaliselt ülekoormuse ja/või korduva põrutuse tagajärjel. Luukaid esineb umbes 15% jooksjatest ning kuni 35% militaartöötajatest ( suur füüsiline koormus, pikad retked raske varustusega).
Sümptomid
Luukad võivad tekkida mitmel eri põhjusel ning on sagedasemad spordialade hulgas, mis hõlmavad suuremas hulgas põrutust :
Tihtipeale on luukate tekkepõhjuseks järsk koormuse tõus, halb jalanõude valik või kõvema pinnase valik treeninguteks. Valu tugevneb treeningu käigus ( võib muutuda ka nii tugevaks, et tegevus tuleb lõpetada ) ning reeglina taandub puhkusega. Luukate puhul on oluline lasta füsioterapeudil hinnata selle tekkepõhjust ning alustada raviplaaniga, vastasel juhul võib pikaajaliselt kestnud luuümbrise põletik areneda stressimurruks sääreluus, mille paranemine võtab arvestatavalt pikema aja.
Ravi ja ennetus
Kuna luukate tekkel on rohkelt eri põhjuseid on ravi üheselt keeruline kokku võtta. PPreagusel hetkel on luukate ravi konservatiivne:
Oluline on lasta luukate tekkepõhjust hinnata, kuna läbi selle erineb ka võimalikult kiire lõpptulemuse saavutamiseks lähenemine. Luuümbrise põletiku tekkel ei tohiks väga pikalt oodata, juhul kui see ei taandu puhkusega iseseisvalt umbes nädalaga, siis tuleks sellele hakata teadlikumalt tähelepanu pöörama.
