Piirkond : lülisammas
Struktuur: lülikeha, luu
Peamised vigastuse põhjused : Mehaaniline ülekoormus, lülikehade nihkumine, sirutustraumad, liiklusõnnetused
Sümptomid: ebamäärane pidev valu alaseljas, valu sirutusel või kõhuli lamamisel
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, koormuse reguleerimine
Paranemisperiood: 3 kuud – 12 kuud
ÜLEVAADE
Spondülolüüs on lülisamba patoloogia, mille käigus lüli tagaosasse (ogajätke juurde) tekib mõra/stressmurd. Seda esineb rohkem kõrgema füüsilise koormuse juurde ning üldjuhul nooremas vanuses (13-16), reeglina just alaseljas.
SÜMPTOMID
Spondülolüüsi puhul tekivad sümptomid järk järgult (alates kergest ebamugavuses seljas, mis läheb üha ebamugavamaks ning koormustaluvus muutub kehvemaks)
Mõned sümptomid on:
PÕHJUSED
Spondülolüüsi tekkeks on mitmeid põhjuseid:
RISKITEGURID
RAVI JA ENNETUS
Spondülolüüs ei vaja üldiselt kirurgilist sekkumist. Ravi seisneb koormuse modifitseerimises, ärritavate tegurite vältimises (põrutamine, sirutamine taha poole) ning lihastiku arendamises koormustaluvuse suurendamiseks. Seda probleemi üldiselt ennetada ei ole võimalik, mõistlik treeningkoormus ja hea tehnika aga kindlasti vähendavad riski spondülolüüsi tekkeks.
Piirkond : lülisammas
Struktuur: lülikeha, sellega piirkonna sidemed ning liigesed
Peamised vigastuse põhjused : traumad, füsioloogiline eripära, artriitilised muutused, diski vigastused
Sümptomid: valu seljas (reeglina alaseljas), ebamugavus selili või kõhuli lamamisel, liikumispiiratus, episoodilised valuhood
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, töökeskkonna ümberhindamine, põletikuvastane ja valuvastane ravi, konservatiivse ravi ebaõnnestumisel on võimalik kirurgiline sekkumine äärmuslikel juhtudel.
ÜLEVAADE
Spondülolistees on lülisamba patoloogia, mille puhul tekib selgroo lülide nihkumine teineteise suhtes, kas ette suunaliselt (anterolistees) või taha suunaliselt (retrolistees). Spodülolistees võib esineda pea igas vanusegrupis, tihtipeale just alaseljas, ning enamustel juhtudel avastatakse see juhuleiuna röntgenil või muu kõrvalise uuringu käigus. Üldistatault tekib nihkumine kuna lülisamba eesmist või tagumist osa toestavad tugevad sidemed ei suuda oma tööd täielikult teha või on viga saanud.
SÜMPTOMID
Valdaval enamustel inimestes ei esine mitte ühtegi sümptomit. Nad võivad elada aastakümneid ilma probleemideta ning tegevustel ei ole ühtegi piirangut.
Juhul kui spodülolistees muutub sümptomaatiliseks on sümptomid tihtipeale ebaspetsiifilised, ehk nad esinevad ja teiste alaselja probleemide korral:
PÕHJUSED
Spondülolisteesi tekkeks on mitmeid põhjuseid:
RISKITEGURID
RAVI JA ENNETUS
Spodülolisteesi puhul on ravi mõõdukate nihkumiste puhul tavaliselt konservatiivne (füsioteraapia, jõutreening). Tegeletakse lihaskorseti tugevdamisega, neuroloogiliste sümptomite puhul nende vähendamisega (närviärrituse vähendamisega) ning liikumismustrite optimeerimisega. Suuremate nihkumiste korral ning tugevate sümtomite olemasolul on võimalik ka kirurgiline sekkumine, et piirkonda stabiliseerida ning vähendada ärritavaid faktorieid. Ennetus keskendub eelkõige tervislikele eluviisidele ning tugevale lihastikule.
Piirkond : lülisammas, disk
Struktuur: disk
Peamised vigastuse põhjused : tugev/järsk koormus (nt raskete esemete tõstmine), selja mehaanilised kõrvalekalded, halvad tervisekäitumised, kaasuvad haigused, pikaajalised ravimite tarvitamised
Sümptomid: valu seljas, liikumispiiratus, kiirguv valu tuhara/jala suunas, keha hoiak muutub kõveraks, koormustaluvuse langus.
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, liikumismustrite parendamine, närvi ärrituse vähendamine, valuravi. Tugevamate neuroloogiliste probleemide (jätkuv tuimus, lihasjõu kadu, põie funktsiooni häirumine) olemasolul kirurgiline sekkumine.
Paranemisperiood: 4 kuud – 24 kuud
Ülevaade
Diskid on lülisambas (e. selgroos) asuvad geelja vedelikuda täidetud kettad, mis asuvad iga lüli vahel. Nende funktsioon on töötada pehmendustena lülide vahel ning võimaldada lülidel teineteise peal liikuda.
Sümptomid
Diski vigastuse puhul võib sümptomaatika olla väga varieeruv, üldiselt tekib valu alaseljas, liikumispiiratus, kõver kehaasend (valu vältimiseks) ning valu võib edasi kiirguda tuharasse, reie taga või esiosasse, säärde, jalalabasse, varvastesse. Tugevamate valude puhul kirjeldatakse ka tunnet justkui tahaks jalg alt ära minna ja ei allu kontrollile. Osadel juhtudel võib tekkida ka tunde häirumine, ehk ei tunta puudutust teatud piirkondades või on see teise jalaga võrreldes tugevam/nõrgem.
Diski vigastuste puhul tuleb ka silmas pidada, et juhul kui tekib tuimus jalgade vahel, seksuaalse funktsiooni häirumine või urineerimise peetus või pidamatus tuleks koheselt pöörduda EMO-sse, sel juhul võib tegemist olla ulatuslikuma vigastusega nimega Cauda Equina syndrome, mis nõuab kohest tähelepanu.
Põhjused
Riskitegurid
Ravi ja ennetus
Diski vigastused alluvad reeglina väga hästi füsioteraapia konservatiivsele ravile. Ennekõige on ravi esmane eesmärk valu alandamine, kompensatoorsete mustrite minimeerimine ning liikuvuse taastamine. Seejärel närvikoe ärrituse alandamine ja liikuvuse parandamine kuni inimene ühel hetkel on võimeline kõike tegema nii nagu varem.
Üksikutel juhtudel konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust, sellisel juhul on operatiivne ravi võimalik, mis puhul eemaldatakse viga saanud diski piirkond ehk siis eemaldatakse ärritaja.
Diski vigastuste ennetus hõlmab endas tugeva lihaskorseti loomist, liikuvusulatuse säilitamist, istuva töö vaheldamist seismisega ning suitsetamisest loobumist.
https://www.spine-health.com/conditions/herniated-disc/lumbar-herniated-disc-causes-and-risk-factors
