Ülevaade

Iliotibiaaltrakt (ITB) on pikk sidekoeline struktuur, mis jookseb jala välisküljelt vaagnast sääreluuni välja. Ülekoormuse korral on valu tuntav kas puusa või põlve piirkonnas välisküljel. Kindlatel spordialadel, kus on korduvat alajäseme liikumist, võib kehvema tehnika ning üleliigsete treeningkoormuste tagajärg olla ITB ülekoormus. 

Sümptomid

Valu on tihti terav ja/või kõrvetav ning tuntav enamasti põlveliigese välisküljel, mõnikord ka puusa välisküljel. Füüsiline tegevus võib valu esile kutsuda, kuid mõnel juhul väheneb, kui lihased üles soojenevad. Sagedased ärritavad olukorrad on veel mäest alla kõndimine või jooksmine, ning hüpetest maandumised. Mõnikord võib füüsilistel tegevustel põlveliiges ITB ülepinge tõttu “plõksuda”.

Põhjused

ITB ülekoormus on põhjustatud liialt suurtest kudede töökoormusest ning ebapiisavast taastumisest. Seda võivad soodustada teatud rühi eripärad nagu O-jalgsus, jalgade pikkuse erinevus või vaagna asend. ITB hõõrub korduvatel halva mustriga liigutustel vastu teisi struktuure ning võib tekkida koekahjustus.

Riskitegurid

ITB ülekoormuse peamisteks riskiteguriteks on:

• Suur jooksukoormus - palju mäest üles-alla jooksmist
• Vale rattasõidu asend - liialt ees sadula asend, liialt survet päkale pedaalimisel
• Korduvat kükki nõudvad spordialad - sõudmine, jõutreening
• Ülekaal
• Liialt järsud muutused treeningkoormuses
• Rühi erinevused
• Halvad jalanõud

Ravi ja ennetus

Nagu enamike ülekoormuslike vigastuste korral, tuleb esmalt spetsialisti abiga paika sättida füüsiline koormus. Tavaliselt tuleb kuni 6 nädalat vältida valu ärritavaid tegevusi ning treenida õige varustuse ing tehnikaga. Manuaalteraapia on ITB ülekoormuse ravis oluline, ise ITB-d vajalikul hulgal lõdvestada on keeruline. Et ITB ülekoormust vältida, tuleb osata treeningute vahel piisavalt puhata ning teha tuhara- ja jalalihastele regulaarselt harjutusi. Jooksu puhul aitab ülekoormamist vältida ka sammusageduse tõstmine ning lõikude pikkuse vähendamine.

ÜLEVAADE

Liigeste kulumine on väga loomulik protsess, mis toimub kõikidel inimestel. Mõnel juhul võib aga tekkida teatud sümptomite esinemisel väärarusaam, et liiges on kulunud. Liigese reaalse kulumise korral esineb liigutamisel tavaliselt valulikku krudinat ning põlv ei talu hästi põrutavaid koormuseid. Samuti võivad erinevad traumad kiirendada kulumise protsessi. Regulaarne füüsiline aktiivsus ning põlveliigeste mõõdukas koormamine on liigse kulumise vastu kõige parem lahendus. 

SÜMPTOMID

Tavaliselt annab liigese kulumisest märku valulik krudisemine liigese liigutamisel. Lisaks võib olla piiratud liigese painutus ning sirutus ja peeglist vaadates võib põlv tunduda teistsuguse kujuga kui võrrelda teise jalaga. Ilma valuta põlve krõksumine, krudisemine, raksumine vms. ei ole veel märk liigese kulumisest. 

PÕHJUSED

Vanuse kasvades kuluvad paratamatult paljud keha liigesed. Regulaarselt liikumist saanud liigesed kuluvad reeglina aeglasemalt, passiivsemad kiiremini. Põlveliigesed on kulumise osas tundlikud ka varasematele traumadele. Tavaliselt mida tõsisemad põlvetraumad on minevikus olnud, seda enam võivad need mõjutada liigese loomulikku kulumist. Ka halb toitumine ning kahjustavad eluharjumused teevad liigestele palju liiga. 

RISKIFAKTORID

Põlveliigese kulumise riskifaktorid on:

• Madal füüsiline aktiivsus
• Ülekaal
• Varasemad põlvetraumad
• Geneetika - perekonnas esinenud liigeste kulumist
• Vanus - kõrgemas eas suurem risk
• Põletikulised haigused

RAVI JA ENNETUS

Efektiivseim viis liigeste kulumist ning nende vahetust ennetada, on püsida regulaarselt füüsiliselt aktiivne. Hea nipp on selleks 3x nädalas teha nii jõutreeningut suurtematele lihasgruppidele kui ka vastupidavuslikku treeningut 60 minutit korraga. Põlvede kulumise korral tuleb füüsilist koormust modifitseerida selliselt, et liigeses ei tekiks liikudes liigset valu. Mõõdukas treening ei süvenda liigeste kulumist.

Loe lisaks: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/07/06/osteoartriidi-korral-sailitab-moodukas-treening-funktsionaalse-voimekuse 

Videod: https://www.youtube.com/watch?v=sUOlmI-naFs&ab_channel=Osmosis 

Ülevaade 

Puusaliiges on keraliiges, mida moodustavad reieluupea ning puusanapp (acetabulum). Labrum on kõhreline struktuur, mis katab puusanappa ja aitab hoida reieluupead acetabulumi sees. Labrumi funktsioonid: tagab puusaliigese stabiilsust, töötab amortisaatorina, võimaldab reieluupeal ja puusanappal kergemini liikuda. Labrum võib põhjustada valu, kui labrum on rebenenud, kulunud või kahjustunud. Labrumi rebendid põhjustavad kubemevalu või valu puusa esiosas, harvemini tuharavalu. 

Labrumi pisaraid/rebendid võib kvalifitseerida järgmiselt: 

1) Eesmine labrumi rebend- valu on üldiselt järjepidevam ning esineb puusaesiosal või kubemes. Sagedasem nähtus. 

2) Tagumine labrumi rebend- valu puusa välisküljel või sügaval tuharapiirkonnas. Harva esinev. 

Trauma/vigastuse mehhanism: 

1) Otsene trauma nt: liiklusõnnetus; kukkumine koos või ilma puusaliigese dislokatsiooniga (reieluupea nihkumisega puusanapast); libisemine. 2) Spordialad, mis nõuavad järjepidevaid/korduvaid puusa välisrotatsiooni või hüperekstensiooni (balett, jalgpall, hoki, jooksmine jne). 

3) Spetsiifilised liigutused ( sh torsioon- või keerutusliigutused ? (torsional or twisting movement) 

Sümptomid: pidev tuim valu vahelduvate ägedate valu perioodidega, aktiivsuse ajal süveneb. Kõndimine, järsud pööramised, pikaajaline istumine, põrutavad tegevused süvendavad sümptomeid. Võivad esineda ka öised valud. Sümptomid võivad olla pika kestusega, keskmiselt üle kahe aasta. Võivad esineda ka sellised nähtused nagu: puusa klõpsamine, lukustamine ning jala alt ära kadumine. Ravi: konservatiivne või operatiivne ravi

Füsioteraapia: füsioteraapias pööratakse tähelepanu liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile. 

ÜLEVAADE

Hamstringlihased on reie tagumiste lihaste rühm, mille hulka kuuluvad poolkilelihas, poolkõõluslihas ning reie kakspealihas. Nende lihaste ülesandeks on põlve painutamine ning puusa sirutamine, nad on olulised erinevates kõnnitsükli etappides, jooksmises, kükitamises jne. Hamstringlihased võtavad alguse istmikuköbrult ning kinnituvad sääreluule. Seega eristatakse kahte tüüpi kõõluse põletiku, mida nimetatakse proksimaalseks (istmikuköbrule lähedal) ja distaalseks (sääreluu kinnituskoha läheduses) hamstringlihaste tendinopaatiaks. Hamstringlihaste tendinopaatiaid täheldatakse tavaliselt pikamaajooksjatel ja sportlastel, kes osalevad sprindis või tõkkejooksus. See on iseloomulik ka sellistele spordialadele nagu jalgpall ja hoki, mis nõuavad kiiret suundade muutust. Oluline on teada, et seda võib mõjutada ka inimesi, kes spordiga ei tegele. Pikaajaline istumine või korduvad ühetaolised liigutused, mis on tingitud töö spetsiifikast, võivad samuti olla üheks teguriks, mis kutsub esile hamstringlihaste kõõluste põletiku. 

SÜMPTOMID

1. Sümptomid algavad enamasti järk-järgult ning süvenevad aja jooksul ärritavate tegevuste tagajärjel
2. Proksimaalse hamstringlihaste tendinopaatia korral on sügav lokaliseeritud valu tuhara all, mis võib vahepeal kiirguda ka allapoole (mõnedel juhtudel lausa põlveni välja). Distaalse tendinopaatia puhul valu lokaliseerub reie taguste lihaste all, põlve läheduses. 
3. Valu süveneb selliste tegevuste ajal, mis hõlmavad põlve painutamise või puusa sirutamise (nt puusatõsted, treppidest ülesminek, jooksmine, istumine, kükitamine jne) 
4. Hamstringlihaste venitusharjutused võivad suurendada valu
5. Võib tekkida jäikus tunne hommikul või peale pikemat puhkeolekut

PÕHJUSED

1. Ülekoormussündroom ja ületreenimine 
2. Treeninguvead (liiga kiire treeningumahu ja intensiivsuse suurenemine)
3. Pikaajaline istumine või pidev staatiline venitus (nt joogas, pilateses)
4. Ametid, kus on järjepidevad ühetaolised liigutused, mis hõlmavad puusa sirutamist või põlve painutamist (nt treppidest üles ronimine..

RISKITEGURID

1. Varasemad traumad (hasmtringlihaste rebendid, väänamised jne)
2. Istuv eluviis
3. Jala pikkuse erinevus
4. Puusaliigese liikuvuse vähenemine
5. Naised
6. Ülekaal
7. Eesmise ja tagumise reie lihaste lihasjõu oluline vahe
8. Vale jalanõud

RAVI JA ENNETUS: Ravi on peamiselt suunatud koormuse reguleerimisele. 

Ennetamine: pöörata rohkem tähelepanu korralikule soojendusele, hamstringlihaste jõu treenimisele.

Allikad: https://www.physio-pedia.com/Proximal_Hamstring_Tendinopathy#sts=Stage%201:%20Isometric%20hamstring%20load[4]?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

ÜLEVAADE

Küünarliigese moodustavad kolm luud: õlavarreluu, kodarluu ja küünarluu. See on plokkliiges, mis on võimeline liikuma ainult ümber ühe telje, võimaldades painutus ja sirutus liigutust. Liigese stabiilsuse eest vastutavad mitmed liigessidemed (tähtsamateks mediaalne ja lateraalne kollateraalside) ning vastava liikuvuse lihased. 

Küünarliigese vigastuste hulgast eristatakse küünarliigese dislokatsioone (nihestused), subluksatsioone (mitte täielik liigese nihestus) ning luumurrud. 

• Dislokatsioon ehk liigese nihestust iseloomustab luude nihkumist üksteise suhtes koos kapsli rebendiga. Küünarliigese võimalike dislokatsioonide hulka kuuluvad eesmine ja tagumine dislokatsioon, külgsuunaline ning kombineeritud dislokatsioon. Ligikaudu 90% kõikidest küünarliigese dislokatsioonidest moodustavad tagumine küünarliigese nihestus, mis tähendab, et kodarluu ja küünarluu nihkub posterioorselt (tahapoole) õlavarreluu suhtes. Tagumist küünarliigese nihestust võib liigitada lihtsaks (luumurduteta um 75%) või keerukaks (luumurruga um 25%). 
• Subluksatsiooni korral tekib osaline liigese nihestus
• Luumurde võib küünarliigeses esineda mitmeid erinevaid: nt küünarluus, kodarluus, nendest kombineeritult või küünarnuki murd. Luumurde eristatakse/liigitatakse trauma mehhanismi järgi: sirutus- e ekstensioonmurd; painutus- e fleksioonmurd; surve-e kompressioonmurd; torsioon- e spiraalmurd; tõmbe- e distraktsioonmurd; purustus- e kildmurd. 

SÜMPTOMID:

1. Küünarliigese ebastabiilsus
2. Valu ja nõrkus küünarliigese piirkonnas
3. Vähenenud aktiivne liigesliikuvus
4. Turse ning paistetus
5. Raskematel juhtudel käe nähtav deformatsioon

PÕHJUSED: Küünarliigese vigastusi võib esineda igas vanuses, sõltumata spordialast ning tööametist. Sagedamaks vigastuse mehhanismiks loetakse kukkumist väljasirutatud käele, mille tulemuseks on küünarliigese hüperekstensioon vigastus. 

RISKITEGURID:

1. Alla 10 aastased lapsed (kuna küünarluu struktuurid arenevad täielikult välja alles puberteedieaks, mis teeb dislokatsioone palju sagedasemaks nähtusteks lasteeas kui täiskasvanutel)
2. Sidemete osaline või täielik rebend
3. Hüpermobiilsed liigesed

RAVI JA ENNETUS: Raskematel juhtudel teostatakse operatiivset ravi ning kergemate subluksatsioonide korral 

Loe lähemalt: https://reakt.ee/nouanded/miks-kuunarliiges-valutab/ 

Allikate lingid: https://www.physio-pedia.com/Posterior_Elbow_Dislocation#

ÜLEVAADE

Radiaalse ja ulnaarse tunneli sündroomi korral on tegemist kokukusurutud närviga. Vastavalt sündroomile tegemist on kas radiaal- või ulnaarnärvi pitsumisega. 

Perifeersete närvide kompressioonisündroomidele on iseloomulik krooniline ärritus ja kompressiooni kahjustused kohtades, kus närvid peavad läbima kitsaid anatoomilisi ruume (nt kubitaalkanal, radiaalkanal, karpaalkanal jne).  

Närvi pitsumine võib esineda veel küünarliigeses mitmes kohas, sest potentsiaalselt närvi pitsumist võivad põhjustada ka teised keha struktuurid sh küünarliigese sidemed, lihased, limapaunad jne. 

SÜMPTOMID:

1. Käte paresteesia (surin/sipelgate jooksmine)
2. Võivad esineda sensoorsed kahjustused (nt nahatundlikkuse vähenemine)
3. Sõrmede tuimus
4. Parees (käe lihasjõudluse häire, lihasnõrkus)
5. Kubitaalkanali sündroomi korral tuimus või paresteesia IV ja V sõrmes ning valu küünarnuki välisküljel. 
6. Radiaal tunneli sündroomi korral on valu peamiselt lokaliseeritud radiaalse närvi kohal, mis on 5 cm kaugemal lateraalsest epikondüülist (küünarnukki välimisest luuotsast). Valu võib suureneda küünarliigese sirutamisel või sisse keeramisel (pronatsioon liigutus) ning randmeliigese painutamisel. Raskematel juhtudel võib täheldada küünar-, randme- ja sõrmede sirutajalihaste jõudluse langust ning käe wrist drop asendit. Võivad esineda sensoorsed häired, sh tuimust käe suures sõrmes. 

Radiaalse ja ulnaarse tunneli sündroomi PÕHJUSED on üsna sarnased. Närvide kokkusurumist põhjustavad:

1. Sagedased käsi üle pea asendid 
2. Korduvad viskeliigutused
3. Korduv pronatsioon ja supinatsioon (küünarvarre sisse- ja välja keeramised)
4. Ametid, kus käsi on küünarliigesest pikaaegselt painutatud (nt telefoniga rääkimine)
5. Pidevalt küünarliigest kõvale pinnale toetamine
6. Harvem hemangioomid (healoomuline veresoontest koosnev kasvaja) ja lipoomid (rasvkoe healoomuline kasvaja)
7. Nihestatud kodarluu või küünarluu pea
8. Vigastused, mis on seotud käe traktsiooni, friktsiooni või kompressiooniga

RISKIFAKTORID:

1. Küünarliigese painutuskontraktuurid
2. Vanus üle 40 a
3. Varasemad luumurrud ja dislokatsioonid
4. Ülekaal

RAVI JA ENNETUS: Füsioteraapia on suunatud eelkõige valu leevendamisele ning pitsutud närvi vabastamisele. Selleks kasutatakse teatud spetsiifilisi närvi mobiliseerivaid harjutusi/tehnikaid ning välditakse tegevusi, mis süvendavad/ärritavad antud seisundid. Sellele järgneb kaasatud lihaste tugevdamine, et säilitada tasakaal agonist- ja antagonistlihaste vahel, ning spetsiifiliste või tööga seotud funktsionaalsete tegevuste hindamine. 

Allikad: https://www.physio-pedia.com/Radial_Tunnel_Syndrome?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/Cubital_Tunnel_Syndrome?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal

Loe lähemalt meie kodulehel olevat artiklid: https://reakt.ee/nouanded/miks-kuunarliiges-valutab/ 

ÜLEVAADE

Lateraalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui tennisisti küünarliiges on randmeliigese sirutaja lihaste kõõlusepõletik. Randmeliigese sirutajalihased kinnituvad lateraalsele epikondüülile, mida saab kergesti üles leida katsudes küünarnukki välimist serva (väljaulatuv luu ots), sellest tulenevalt tekkis ka nimi lateraalne epikondüliit. Tegemist on ülekoormussündroomiga, mida kutsuvad esile korduvad ühepoolsed/ühetaolised liigutused ning puudulik taastumine. Sündroomi esinemissagedus on suurem sellistel elukutsetel nagu tisler, lihunik, puusepad, elektrikud, aednikud, kontoritöötajad jt. Hoolimata nimest, ainult 5% tennist mängivatel inimestel täheldatakse tennisisti küünarliigest, palju rohkem leidub sellistel spordialadel nagu sulgpall, pesapall, ujumine ja viskamine. 

SÜMPTOMID: 

1. Valu küünarnuki välisküljel, mis võib kiirguda mööda käsivart kolmanda ja neljanda sõrmeni, harvem ka küünarliigesest ülespoole õlavarreluu poole. 
2. Võib täheldada käe lihaste nõrkust. 
3. Valu võib tekkida käe sirutamisel kerge vastupanuga
4. Haaramised ja tõsted võivad olla raskendatud ja valulikud. Raskematel juhtudel ka tavalise tassi tõstmine võib osutuda tõeliseks väljakutseks.
5. Sõltuvalt probleemi raskusastmest valu võib esineda:

• Paar tundi pärast provotseerivat tegevust (nt peale trenni)
• Koheselt peale füüsilist koormust (nt ajas töötamisel) 
• Valu provotseeriva tegevuse ajal, mis võimendub tegevust tehtava aja jooksul (nt arvuti taga töötamine)
• Pidev valu, mis võib esineda ka puhkeolekus ning piirata provotseerivat tegevust

ÜLEVAADE

Mediaalne epikondüliit ehk rahvakeeles tuntud ka kui golfimängija küünarnukk on peamiselt randmeliigese painutajalihaste kõõlusepõletik, mille päritolu on sarnaselt lateraalsele epikondüülile tekib ülekoormussündroomist. Mediaalset epikondüalgiat esineb palju vähem kui lateraalselt, selle esinemissagedus jääb vahemikkus 9- 20% kõikidest epikondüalgiate diagnoosidest. Kõige rohkem esineb madiaalset epikondüliiti inimestel, kelle tööamet on seotud puusepa töödega, liha lõikamisega, sanitaartehniliste töödega jt ning sportlastel, kelle spordiala on seotud peamiselt äkilise ja suure energiaga käsivarre jõuline liigutamine nt pesapalli heitjatel, oda viskajatel, ameerika jalgpalluritel, vibulaskuritel aga ka tennisistidel ja golfi mängijatel. 

SÜMPTOMID:

1. Vastupidiselt lateraalsele epikondüülile valu esineb küünarnuki siseküljel. Kui pöörata käsi peopesega lae poole, siis valu võib tunda ka kogu käsivarre sisekülje ulatuses kuni väikese sõrmeni.
2.  Sõrmede tuimus ja surisemine, enamasti väike sõrm (ära aja segi ulnaarnärvi problemaatikaga). 
3. Hellus mediaalse epikondüüli katsumisel (küünarnuki siseküljel väljaulatuv õlavarreluu ots) 
4. Käe ja randme lihaste nõrkus
5. Valu võib tekkida randme painutamisel või küünarnuki sissekeeramisel vastupanuga 
6. Valuga võib kaasneda ka haarde nõrkus
7. Valu võib tekkida nii äkitselt kui järk- järgult areneda aja jooksul.

Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi PÕHJUSED: 

1. Korduvad, koormavad, ühetaolised liigutused, mida esinevad nii erinevatel elukutsetel kui ka kindlatel spordialadel
2. Puudulik taastumsperiood (töö aeg vs puhkuse aeg)
3. Sundasendid (käsi arvuti hiire peal mitu tundi järjest)

RISKITEGURID:

1. Varasemad luumurrud ja dislokatsioonid 
2. Sidemete vigastused
3. Toitumine

RAVI JA ENNETUS: Kõigepealt füsioterapeut teeb kindlaks, millise epikondüalgiaga on tegemist, millised faktorid kutsuvad esile valu või ärritavad antud probleemi. Konservatiivse ravi peamine eesmärk on valu leevendamine ja põletiku vähendamine. Vastavalt kogutud informatsioonile, füsioterapeut paneb paika raviplaani ning annab spetsiifili jõuharjutusi ning soovitusi ja nõuanded, mida tuleb vältida erinevate taastumisperioodide ajal, kuidas reguleerida treeningmahtu ning kuidas kasutada ortoosi antud probleemi puhul.  

Juhul kui teie töö või spordiala on seotud korduvate koormavate liigutustega siis epikondüalgiate kõige parem ennetus/ ennetamis viis on randme ja käsivarre lihaste treening. Vastavalt Teie elustiilile ning spordi ja/või töö spetsiifikale, füsioterapeut valib just Teile sobivaid spetsiifili jõuharjutusi. 

Loe lisaks: https://www.physio-pedia.com/Lateral_Epicondylitis?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/index.php?title=Medial_Epicondyle_Tendinopathy&redirect=no%3Futm_source%3Dphysiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal

Piirkond : Ranne 

Struktuur: Närv , Karpaalkanalit ümbritsevad sidemed 

Peamised vigastuse põhjused : Mehaaniline ülekoormus, vibratsioontööriistade kasutamine, osteoartriit, reumatoid artriit, kaela patoloogiad, trauma 

Sümptomid: Valu peopesas, randmes, sõrmede tuimus, põletamise tunne, haardetugevuse langus, öine valu, lihaste kärbumine (atroofia)  

Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, randmeortooside kasutus, töökeskkonna ümberhindamine, põletikuvastane ja valuvastane ravi, konservatiivse ravi ebaõnnestumisel kirurgiline sekkumine 

Paranemisperiood: 1 kuu – 3 kuud

ÜLEVAADE

Karpaaltunneli sündroomi võivad kogeda 2.7% - 5.2% inimestest oma eluea jooksul. Kõige sagedamini esineb see inimestel, kelle töö hõlmab korduvaid ühekülgseid liigutusi või rohket tööd kätega ( näiteks arvutitöö, pakendamine, raskete esemete tõstmine, tööriistade käsitlemine jms). Karpaaltunneli sündroom esineb sagedamini keskealistel naisterahvastel vanuses 40-60 eluaastat. 

SÜMPTOMID

Karpaalkanali sündroomi puhul esinevad sümptomid võivad varieeruda. Üldjuhul algavad sümptomid sõrmedes (pöial, nimetissõrm,keskmine sõrm) või randmes (peopesa poolel) - tüüpilisteks sümptomiteks on kõrvetustunne, tundlikkuse muutus, spielgate tunne, torkivad valud või jõu kadu käes. Mõnel juhul võib karpaalkanali sündroom tekkida ka mõlemas käes. Sümptomaatika süvenedes võib hakata valu levima ka küünarliigese ja õla suunas. 

RISKITEGURID

Karpaalkanali vigastuse kõige sagedasemad riskitegurid on:

• Vanus 40-60
• Sugu - Naistel tõenäosus 2.5 - 5x suurem 
• Vähene füüsiline aktiivsus 
• Suitsetamine 
• Südame ja veresoonkonna haigused 
• Kaela probleemid 
• Järjepidev koormus randmetele / kätele 

PÕHJUSED

Karpaalkanali tekkepõhjuseid on mitmeid, kuid põhiliselt taanduvad need kahele põhimõttele. 

1. Kompressioon - ehk surve mediaannärvile, mis hakkab probleemi tekitiama. Kompressioon võib olla väline - millestki tugevalt kinni hoidmine, järjepidev surve randmele või sisemine - tsüstid, luumurrud, kõõluste põletikud. 
2. Traktsioon ja ülekoormus - järjepidevalt ühesuguste liigutuste teostamine randmega, või liiga kiiresti koormuse suurendamine randmele 

Karpaalkanali sündroom võib tekkida ka teisejärguliselt patoloogiatele nagu osteoartriit, reumatoid artriit, hormonaalsed kõikumised ja trauma. Ning võib tekkida ka raseduse vältel või pärast rasedust, sellisel juhul on sümptomid tavaliselt ebajärjepidevad ning taanduvad kiiremini kui teistel juhtudel. 

RAVI JA ENNETUS

Karpaalkanali sündroomi puhul on oluline välistada teiste patoloogiate olemasolu, mis võivad imiteerida karpaaltunneli sümptomeid ning tuvastada mediaannärvi ärritumispunkt. Läbi selle on võimlaik ravi suunata efektiivsemalt ning vältida potentsiaalseid ärritusfaktoreid. 

• Ärrituse vähendamine ning ärritavate tegevuste ning mustrite vähendamine 
• Valuravi - vajadusel 
• Soojaravil on tavaliselt valu alandav effekt 
• Liigesliikuvuse parandamine ning närvi liikuvuse paranadmine 
• Lihasjõudluse taastamine 
• Igapäevategevuste võimekuse taastamine 
• Sportlike tegevuste võimekuse taastamine 
• Konservatiivse ravi mitte toimimisel kirurgiline sekkumine 

Ennetuse osas on oluline liikuv ning aktiivne elustiil, mis tasakaalustab istuvat eluviisi. Sellele lisanduvalt on oluline roll tervislikul toitumisel ja tervist kahjustavatest harjumustest hoidumisel. Kui karpaalkanali sündroom tekib teisejärgulisena mõnele patoloogiale, on oluline eelneva patoloogia kontrolli alla saamine. Kontoritöötajate puhul peaks olema ka tööergonoomika inimese jaoks võimalikult mugav olema ning võimaldama mitmekesiseid asendeid mugavas keskkonnas. 

Loe lisaks: https://www.physio-pedia.com/Carpal_Tunnel_Syndrome

ÜLEVAADE

Vaagnapõhjalihased asuvad vaagnapõhjas häbemeluu ja õndraluu vahel. Seal on nii pindmisi kui ka süvalihaseid. Vaagnapõhjalised omavad mitmeid olulisi funktsioone, mille hulka kuuluvad nt vaagnaelundite tugi, põie ja soole kontroll,  seksuaalfunktsioon. Vaagnapõhjalihased peavad suutma säilitada ühtlast puhkeseisundit, samuti kiireid kokkutõmbeid kontinentsi ja seksuaalfunktsiooni jaoks ning võimet lõõgastuda urineerimise ja roojamise korral. Raseduse ajal pakub vaagnapõhi beebile tuge ja abistab ka sünnitusel. Vaagnapõhjalihaste düsfunktsioon võib põhjustada kuseteede või väljaheidete inkontinentsi (pidamatust), vaagnaelundite prolapsi(väljaulatuvust) ning vaagnapiirkonna valu. Vaagnapõhja düsfunktsioon rohkem avaldub naistel kui meestel, kuid vaatamata sellele see võib mõjutada ka mehi!!! 

SÜMPTOMID: 

1. Kõhukinnisus või soole tüved
2. Pidev valu vaagnapiirkonnas, suguelundites või pärasooles
3. Juhuslik uriini lekkimine (nt trenni ajal, naeratades, köhimisel või aevastamisel)
4. Sage urineerimisvajadus
5. Kusepõie ja soole tühjendamise raskused (katkestamatu urineerimine- peatute ja alustate mitu korda)
6. Valu alaseljas, mida ei saa seletada muude põhjustega

Lisaks meestel võib esineda: 

1. Valu munandites, peenises või vaagnas vahekorra ajal
2. Erektsioonihäired
3. Valulik või enneaegne seemnepurse

Erektsiooni korral on vaja vaagnapõhja lihaste kokkutõmbumist, et blokeerida vere peenisest väljumist, kui aga lihased on nõrgad ei peatata vere väljavoolu peenisest, mis põhjustab erektsioonihäireid. 

Lisaks naistel võib esineda valu või tuimus vahekorra ajal. Suguelundite prolaps on seisund, mis 

PÕHJUSED: Meeste puhul üheks suurimaks riskiteguriks vaagnapõhja lihaste düsfunktsiooni tekkeks on eesnäärme operatsiooniga seotud tüsistused. Spetsiifiliste vaagnapõhjalihaste häirete hulka kuuluvad uriinipidamatus ja erektsioonihäired, mis esinevad 89% meestest operatsiooni järgselt. 

RISKITEGURID:

1. Vanus: menopausijärgsetel naistel on suurenenud vaagnaelundite prolapsi tekkimise oht
2. Rasedus ja sünnituse olemus: pudendaalnärvi (häbeme närv) kahjustamine tupesünnituse ajal; pikaajaline sünnitus; instrumentaalne sünnitus (tangidega abistatud); episiotoomia (lahkliha lõige); laste arv ning kaal
3. Geneetiline eelsoodumus
4. Hüsterektoomia (emaka kirurgiline eemaldamine)
5. Varasem vaagnapiirkonna trauma (nt kukkumine või vaagna kiiritusravi)
6. Suurenenud kõhurõhk, mis võib olla tingitud kroonilisest köhimisest (nt krooniline kopsuhaigus, suitsetamine, heinapalavik)
7. Kõhukinnisus
8. Ametid, mis nõuavad pidevat raskuste tõstmist
9. Pikaajaline jõuline füüsiline koormus (tippsportlased, kes tegelevad suure löögiga spordialadega (nt batuut, jooksmine, võimlemine)
10.  Suurenenud KMI (rasvumine üle 25). 

Allikad: https://www.physio-pedia.com/Pelvic_Floor_Muscle_Function_and_Strength?utm_source=physiopedia&utm_medium=search&utm_campaign=ongoing_internal 

https://www.physio-pedia.com/Pelvic_Floor_Dysfunction?utm_source=physiopedia&utm_medium=related_articles&utm_campaign=ongoing_internal

ÜLEVAADE

Plantaarfastsia on talla all asuv sidekoeline struktuur, mis algab kannast ning jõuab hargnenult päkani välja. Selle struktuuri ülesandeks on toestada tallavõlve ning aidata vastu võtta aluspinnalt tulevaid põrutavaid koormuseid. Plantaarfastsiit on aga valusündroom, mis esineb talla all jalalaba liigsel koormamisel. See on üks kõige sagedasemaid kannavalu põhjuseid. 

SÜMPTOMID

Reeglina on valu tuntav kanna all ja labajala siseküljel ning esineb enamasti sportlikumatel inimestel, näiteks jooksualade harrastajatel. Igapäevastel tegevustel võib talla alt tunda anda jalale toetumine pärast magamist/pikaaegset istumist, treppidel, paljajalu kõndimisel ja sageli eelistatakse seetõttu pigem päkal või välisküljel kõndimist. Tihti eelneb sümptomite tekkele üsna järsk sportliku või füüsilise töö koormuse suurenemine. 

RISKITEGURID

Plantaarfastsiidi tekke riskiteguriteks on:

• ülekaal
• hüppeliigese liikuvuse häired
• tallavõlvide kuju muutused
• valed jalanõud
• liigne sportlik koormus tallale
• seisev töö

PÕHJUSED

Plantaarfastsiit on degeneratiivne konditsioon, mis tähendab, et sidekoelistes struktuurides toimivad järk-järgulised muutused, mis põhjustavad plantaarfastsia jäigastumist. Sageli esineb koes ka mikrotraumasid, mistõttu võib tekkida ka põletikku. Liigne spetsiifiline koormus on kõige sagedaseim plantaarfastsiidi valu põhjustaja. 

RAVI JA ENNETUS

Esimene etapp valusündroomi raviks on ärritava koormuse piiramine. Treeningute puhul saab leida vastavalt teistsugused harjutused, kuidas treenida ilma piirkonda ärritamata. Teistel puhkudel tuleb töökoormust tallavõlvide suhtes leebemaks reguleerida. Aidata võivad veel venitused, jalanõude valik, ortoosid ning lööklaineteraapia. Kõige efektiivsema ravi saavutad koos füsioterapeudiga.

Loe lisaks: https://reakt.ee/nouanded/plantaarfastsiit-kuidas-sellest-vabaneda/ 
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=U3wbu0l8OZ0&feature=emb_imp_woyt&ab_channel=Physiotutors