ÜLEVAADE
Hüppeliigese vigastustest mõeldakse tihti kui sportlastega juhtuvast traumast. Tegelikkuses võib seda juhtuda igaühega isegi lihtsatel tegevustel nagu kõndimine. Kõige sagedamini juhtub hüppeliigese vigastusi just noorematel meestel ja on kõige sagedasemad alajäsemete traumad. Vigastused juhtuvad enamasti nikastuse tagajärjel ning kahjustatakse liigessidemeid, vahel ka luid.
SÜMPTOMID
Sümptomid kipuvad mitmete erinevate hüppeliigese vigastuste korral olema üsna sarnased. Tihti ei tundugi luumurd hüppeliigese piirkonnas tavaolekus väga valus, üheks tõsisemaks murru sümptomiks on see, et peale vigastust ei saa üldse jala peale toetuda. Sagedasemad üldised hüppeliigese vigastuse sümptomid on:
RISKITEGURID
Hüppeliigese vigastuse kõige sagedasemad riskitegurid on:
PÕHJUSED
Hüppeliigese kõige sagedasem vigastus on nikastus. Vigastuse käigus toimub labajala väändumine enamasti sissepoole, harva ka väljapoole. Tavaliselt saavad vigastada liigese külgedel (pahkluude) juures asetsevad liigessidemed, mille ülesanne on liigest stabiliseerida. Harva osutub side aga nii tugevaks, et sikutab pahkluud ning selle tagajärjel võib tekkida luumurd. Sidemete vigastuse korral kude rebeneb ja rebenemise ulatusest sõltub taastumise aeg.
RAVI JA ENNETUS
Hüppeliigese vigastuse ravi sõltub vigastuse ulatusest. Sageli kulub taastumiseks kuni 6 nädalat, tugevamate väänamiste korral võib ravi venida 3-6 kuu pikkuseks. Nagu iga akuutse liigestrauma puhul, tuleb ka hüppeliigesega toimida järgnevalt:
Hüpeliigese vigastuse ennetamiseks tasub regulaarselt treenida jalalihaseid ning teha tasakaalu harjutusi. Mida rohkem liigest vääname, seda enam tuleb ennetusega tegeleda. Ravi ja ennetuse jaoks saad kõige paremat nõu füsioterapeudilt.
Loe lisaks: https://reakt.ee/nouanded/huppeliiges-vaanasid-ara-mida-teha/
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=0M8ul1TuRbg&ab_channel=LetsTalkSportsLetsTalkSports
Piirkond : Säär / hüppeliiges
Struktuur: Kõõlus
Roll: Jõu ülekanne säärelihasest kanda
Peamised vigastuse põhjused : Järsk koormuse tõus, tehnilised vead treeningus, halb jalanõude valik, säärelihaste pinge, lampjalgsus või kõrge tallavõlv
Sümptomid: Valu sääre tagaosal, 5-10 cm kannast kõrgemal
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, põletikuvastane ravi ( kui ei allu konservatiivsele ravile)
Paranemisperiood: 4 nädalat – 3 kuud
Achilleuse kõõluse ehk kannakõõluse põletikku iseloomustab valu sääre alumisel osal või kanna tagaosas. Valu tekib tavaliselt füüsilise koormuse suurenedes ning väheneb rahuolekus. Täheldada võib ka kõõluse piirkonna paksenemist või paistetust ning tavaliselt surve kannakõõlusele on valulik. Achilleuse kõõlus on väga tugev kõõlus, mis võimaldab jõuülekannet säärelihastest kannale, et jalalaba saaks teha plantaarfleksiooni ( gaasipedaali vajutamise liigutust), see tõukeliigutus võimaldab meil seista, kõndida, joosta, hüpata jms. Achilleuse kõõluse põletik võib tekkida säärelihaste ülepingest, kahe säärelihase jõuvahekordade erinevusest ( gastrignemius ja soleus), biomehaanilistest kõrvaplekalletest, halvast jalanõu valikust, järsust koormuse suurendamisest või uue spordiala valikust või järjepidevast tugevast põrutusest. Kõõlusepõletikku võib veel lisaks tekitada osteofüütide olemasolu kannaluul, mis kõõlusele survet avaldab. Soovitustlik ravi on konservatiivne (Füsioteraapia) – taastada liigese täisulatuslik liikuvus, hinnata kõrvalisi tegureid mis probleemi tekitada võivad ning suurendada kõõluse koormustaluvust läbi erinevate jõutreeningu lähenemiste, mis aitab kõõlusel koormusega harjuda ja põletikureakstiooni vähendada.
Piirkond : Säär
Struktuur: Lihas / Luuümbris
Peamised vigastuse põhjused : Järsk koormuse tõus, põrutavad tegevused, biomehaanilised eripärad
Sümptomid: Valu sääre esiosal või siseküljel, suureneb aktiivsusega, traumat ei ole olnud
Ravi: Konservatiivne : Füsioteraapia, põletikuvastane ravi, jalanõude hindamine
Paranemisperiood: 3 nädalat – 3 kuud
Ülevaade
Sääre luuümbrise põletikku ehk rahvakeeli luukaid iseloomustab valulikkus sääre esiosal või sääre siseküljel ( sääreluu ja säärelihase vahelisel alal), millel ei ole traumaatilist põhjust. Luukad tekivad tavaliselt ülekoormuse ja/või korduva põrutuse tagajärjel. Luukaid esineb umbes 15% jooksjatest ning kuni 35% militaartöötajatest ( suur füüsiline koormus, pikad retked raske varustusega).
Sümptomid
Luukad võivad tekkida mitmel eri põhjusel ning on sagedasemad spordialade hulgas, mis hõlmavad suuremas hulgas põrutust :
Tihtipeale on luukate tekkepõhjuseks järsk koormuse tõus, halb jalanõude valik või kõvema pinnase valik treeninguteks. Valu tugevneb treeningu käigus ( võib muutuda ka nii tugevaks, et tegevus tuleb lõpetada ) ning reeglina taandub puhkusega. Luukate puhul on oluline lasta füsioterapeudil hinnata selle tekkepõhjust ning alustada raviplaaniga, vastasel juhul võib pikaajaliselt kestnud luuümbrise põletik areneda stressimurruks sääreluus, mille paranemine võtab arvestatavalt pikema aja.
Ravi ja ennetus
Kuna luukate tekkel on rohkelt eri põhjuseid on ravi üheselt keeruline kokku võtta. PPreagusel hetkel on luukate ravi konservatiivne:
Oluline on lasta luukate tekkepõhjust hinnata, kuna läbi selle erineb ka võimalikult kiire lõpptulemuse saavutamiseks lähenemine. Luuümbrise põletiku tekkel ei tohiks väga pikalt oodata, juhul kui see ei taandu puhkusega iseseisvalt umbes nädalaga, siis tuleks sellele hakata teadlikumalt tähelepanu pöörama.
https://www.webmd.com/fitness-exercise/shin-splints#1
Ülevaade
Diastaas on osaline või täielik kõhu eesmiste lihaste lahknemine külgedele kõhu keskjoonel. Üle pooltel rasedatel võib mingisugusel kujul esineda diastaasi, eriti just kolmandal trimestril. Ka meestel võib esineda diastaasi, sageli ülekaalu või kõhulihaste ületreeningu tagajärjel. Lahknemist on võimalik ka ise näha kõhulihaseid pingutades või selili lamadest püstumisel – kõhu keskel võlvub nahk üles, sageli naba ülevalt ning alt. Rasedusega tekkinud diastaas leeveneb enamasti iseenesest 8 nädala jooksul, kui hilisemalt on endiselt märgata kõhu keskjoonel väljavõlvumist, siis on mõistlik alustada taastavate harjutustega. Ravimata jäänud diastaas võib olla hilisemalt erinevate valude põhjuseks ja võib ka piirata sooritusvõimet erinevate füüsilistel tegevustel.
Sümptomid
Diastaas on üsna lihtsasti ära tuntav seisund. Kõige paremini on võimalik seda tähele panna, kui üritada selili lamangust tõusta kõhulihaste abil püsti. Diastaasi korral võib tekkida ülevalt-alla suunas kõhu keskosa väljavõlvumine, sageli kolmnurga kujuliselt. Diastaasi on veel võimalik ära tunda asetades oma 1 või 2 sõrme kõhu keskjoonele, suruda kergelt sisse ja proovida kõhulihaseid pingutada. Sõrmed peaksid tundma kõhulihaste survet külgedelt, kui tunda ei ole tuleb lisada ka kolmas sõrm ja vajadusel neljas. Üldiselt diastaas, mis on üle 2 sõrme laiuse, vajab taastusravi, eriti kui kaasuvana esineb alaseljavalu või põie kontrolli häireid.
Põhjused
Põhiliseks kõhulihaste lahknemise põhjuseks on lihastele osaks saav mehaaniline surve seestpoolt. Seda võib juhtuda nii raseduse kui ka rasvumise ja ületreeningu tagajärjel. Ka vastsündinutel võib diastaasi esineda, sellisel juhul ei ole kõhu sirglihased lihtsalt jõudnud veel korralikult keskelt kokku kasvada. Sagedamini nähtav siiski ainult enneaegsetel beebidel, tihti laheneb iseenesest. Korduva raseduse korral on diastaasi teke palju tõenäolisem, sageli on diastaas siis ka ulatuslikum.
Ravi ja ennetus
Enamus diastaasidest ei ole kuidagi moodi kehale ohtlikud. Pigem raseduse korral on diastaas keha loomulik viis tekitada kasvavale beebile kõhus rohkem ruumi. Liigse diastaasi korral võib ravimata jätmine tekitada tulevikus selja ning vaagna piirkonna valusid, kui ka kõhulihaste jõu langust. Parim viis diastaasi ravida on läbi kontrollitud harjutuste ning elustiili muutuste. Ka ennetamiseks sobivad kõige enam paraja koormusega tehtud kõhulihaste harjutused ning üleüldine aktiivne eluviis.
Lingid: https://reakt.ee/nouanded/kehalised-muutused-rasedatel-ja-liikumissoovitused/
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=YiEFYh0ulTk&ab_channel=BraceAbility
ÜLEVAADE
Stressmurde võib esineda mitmetes keha piirkondades, kuid kõige sagedamini labajala piirkonnas ning ka sääres. Stressmurd erineb tavalisest luumurrust, kuna vigastuse teke ei ole enamasti traumaatiline vaid kindla piirkonna ülekoormuse tõttu tekkinud. Naistel on kuni 12x tõenäolisem elu jooksul stressmurdu omandada. Inimkehas esineb peaaegu kõigil elu jooksul stressmurde, kuid enamus nendest on suhteliselt ohutud ning ei tekita valu. Suuremate stressmurdude korral on valu ja liikumispiiratus üsna sage nähtus.
SÜMPTOMID
Kõige sagedamini võib tunda valu labajala piirkonnas luulistes piirkondades. Valu muutub tavaliselt teatud füüsilise tegevusega hullemaks, sageli hüppamisel, jooksmisel ja isegi kõndimisel. Valulik piirkond võib olla kergelt turses ja katsumisel tundlik - seda eriti koormuste järgselt. Otsese vibratsiooni korral murru piirkonnale on reeglina valu kõige intensiivsemalt tuntav.
RISKITEGURID
Stressmurru riskitegurid on:
PÕHJUSED
Stressmurrud on reeglina üsna pisikesed mõrad või murrud luukoes. Põrutav koormus on sageli kõige suurem murdude põhjustaja. Näiteks sellised spordialad, kus on palju hüppamist, jooksmist või trampimist või ametid, kus rakendub labajalale palju vibratsiooni, võivad liigsel koormamisel põhjustada stressmurdu. Ka luude hõrenemine, mis võib juhtuda loomulikult või näiteks madala D-vitamiini ja halva toitumise tõttu, on üks suur põhjus luumurdude lihtsamaks tekkimiseks.
.
RAVI JA ENNETUS
Esimese asjana, kui valud ägenevad koormustel, tasuks võtta koormust vähemaks ning lasta piirkonnal puhata. Enne röntgenisse põrutamist võiks külastada füsioterapeuti, kuna suurenevad valud koormusel labajalas võivad olla mitme erineva probleemi tõttu. Kui selgub, et stressmurd on tõenäoline, tuleb teha valutavast piirkonnast röntgenpilt. Murru järgselt tuleb vajadusel käia umbes 2 nädalat karkudega, kergemaid liikuvusharjutusi võib teha koheselt. Taastumine kestab tavaliselt kuni 8 nädalat sõltuvalt murru tõsidusest. Kui murdu ei ravita korralikult, võivad valud kesta aastaid. Stressmurdude ennetamisel on kõige tähtsam omada head treeningu ja puhkuse vahekorda ning korralikult toituda.
Loe lisaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Stress_fracture
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=rOIIxLx--Q4
Ülevaade
Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on ka tähtsam liiges seismisel, kõndimisel, jooksmisel ja tasakaalu hoidmisel. Sarnaselt õlaliigesele on ka puusaliiges keraliiges, mis võimaldab tal teostada suures ulatuses mitmesuunalist liikumisulatust. See on võimalik ka tänu mitmetele puusaliigest ümbritsevatele lihastele. Puusal on 6 välisrotatsiooni teostavaid lihaseid (lihased, mis võimaldavad meil kükitades pöörata jalalabad väljapoole): pirnlihas, ülemine ja alumine kaksiklihas, välimine ja sisemine toppelihas, quadratus femoris ning 3 siserotatsiooni teostavaid lihaseid: keskmine ja väike tuharalihas ning sidekirme pingutaja lihas. Need lihased kinnituvad reie suure pöörla külge ning vastutavad puusa pööramise ja puusa pesas hoidmise eest. Korduvate koormavate liigutuste tagajärjel aga võib tekkida nende lihaste kõõluste põletik, mis kutsub esile valu peamiselt puusa tagant või välisküljel.
Sümptomid
Sümptomid on tavaliselt salakavala algusega ning aja jooksul halvenevad. Kui me räägime puusa siserotaator kõõluste tendinopaatiast, siis nendele on iseloomulik
Puusa välisrotaator kõõluste tendinopaatiat iseloomustavad sellised sümptomid nagu:
Põhjused
Riskitegurid
Ravi ja ennetus
Sündroomist vabaneda aitavad liigutus- ja asendipiirangud, harjutused ning koormuse reguleerimine.
Puusa rotaatorlihaste tendinopaatia puhul tuleb vältida mehaanilist survet kõõluste peale ehks siis mitte magada selle külje peal, vältida selliseid liigutusi nagu: puusaliigese adduktsioon (jala lähendamine küljelt sissepoole), seistes vältida toetamist ühele jalale, istumine põlved sisse, istumine üks jalg üle teise, magamine külili painutatud jalgadega. Tuleb magada selili asendis ja vähesel määral tõstetud ning eemaldatud jalgadega või külili asendis koos patjaga jalgade vahel
Loe juurde: https://reakt.ee/nouanded/puusavalu-mis-seda-tekitada-voib/
Allikad:
Ülevaade
Kakspealihase ehk biitsepsi funktsioon on küünarliigese painutamine ning supineerimine (ehk välja keeramine). Samuti on sellel väga oluline roll õlavarreluu stabiliseerimisel cavitas glenoidalises.
Bitsepsi tendinopaatia on kõõlusepõletik lihase pikka pea ümber. Nagu ka teistelgi tendinopaatiate puhul võib kõõlusepõletik tekkida ülekoormusest nii noorematel sportlastel kui ka vanematel inimestel. Biitsepsi tendinopaatia võib sageli kaasneda ka teiste õla patoloogiatega.
Sümptomid
Põhjused
Peamiseks põhjuseks loetakse küll ülekoormust. Kuid on olemas ka muud tegurid
Ravi ja ennetus
Ülevaade
Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust. Õlaliigese stabiilsuse tagavad seda ümbritsevad struktuurid. Ühed nendest on nn rotaatormanseti lihased, mille moodustavad: harjaüline lihas (m. supraspinatus), harjaalune lihas (m. infraspinatus), abaluualune lihas (m. subscapularis) ning väike ümarlihas (m. teres minor). Rotaatormanseti lihased hoiavad õlavarreluu pead abaluu liigesõõnsuses ning teostavad õlaliigese sise- ja välisrotatsiooni, tänu millele on meil võimalik nt juuksed kammida, rahakotti tagataskust võtta jne. Rotaatormanseti kõõluste tendinopaatia (ehk kõõlusepõletik) on üks sagedasemaid õlavalu põhjustajaid.
Põhjused
Põhjuseks on tavaliselt ülekoormus, mis võib olla tingitud elukutsetest, kus on palju käte üle pea tõstmist, korduvad ühetaolised liigutused aga ka arvutiga töötamisel. Samuti erinevatel spordialadel (ujumine, viskespordialad, võrkpall jt.) Kõõluse põletik võib tekkida ka varasema õlaliigese trauma järgselt (nt õlaliigese luksatsioon jne).
Sümptomid
Tavaliselt valu esineb õla ees või välisküljel, harvem tagant. Valu võib esineda öösel lamades haaratud ülajäseme poolsel küljel; lihasjõu langus ülajäseme tõstmisel; valu õla sise- ja välisrotatsioonil ning käsi küljelt ülesse tõstmisel.
Füsioteraapia
Kõigepealt teeb füsioterapeut kindlaks, millise lihase kõõlusega on tegemist ning vastavalt sellele koostab raviplaani. Füsioteraapia eesmärk on vähendada valu ja turset; saavutada täis valuvaba liikuvusulatust ning tugevdada rotaatormanseti lihaseid.
