Karpaalkanali sündroom - kuidas füsioterapeut sind aidata saab?

Sissejuhatus

Karpaalkanali sündroom on üks levinumaid perifeersete närvide, need närvid mis seljaajust välja tulevad ja üle kere jooksevad, kompressioonisündroome (ligi 90% kõikidest närvi kompressioonidest). Täpsemalt mõjutab ta mediaannärvi randme piirkonnas. Probleemi esineb sageli inimestel, kelle igapäevased tegevused hõlmavad korduvat randme painutamist või staatilisi käte asendeid. Näiteks võib kontoritöötajal igapäevasest hiire kasutamisest tekkida karpaalkanali sündroom. Füsioteraapia on oluline konservatiivne ravivõimalus, mis keskendub sümptomite leevendamisele ja käe funktsionaalsuse taastamisele. Statistiliselt mõjutab karpaalkanali sündroom 1-5% tööealisest populatsioonist.

Anatoomia ülevaade

Karpaalkanal on kitsas anatoomiline struktuur randme piirkonnas, mille moodustavad karpaalluud ja karpaalside, mõtle kilud konservis. Kanalit läbivad mediaannärv ning sõrmede painutajakõõlused. Kui kanali sees olev rõhk suureneb, näiteks kudede turse või korduvate mikrotraumade tõttu, surutakse mediaannärv kokku, põhjustades valu, tundlikkusehäireid ja tõsisematel juhtudel võib ka esineda käes nõrkust.

Kliiniline presentatsioon ja sümptomid

Iseloomulikud sümptomid hõlmavad:

• Valu pöidlas, nimetissõrmes, keskmises sõrmes ja pooles sõrmusesõrmes.
• Öised sümptomid nagu ära suremine, tuimus ja kipitus, mis sunnivad kätt raputama.
• Lihasnõrkus, mis võib ilmneda käe haardejõu vähenemises, näiteks kellegi kätt surudes või tass käes hoides
• Asendliline valu, kindlates asendites (kätele toetamine, randmete pikaajaline sirutamine) hakkab tekkima kasvava iseloomuga valu, mis taandub asendit vahetades. 

Füsioterapeutiline käsitlus

Selleks, et olla kindel küsib füsioterapeut sümptomite kohta ja teeb paar testi - Tinnel, phalen ja reverse phalen. Nende testide tulemused ja kliiniline sümptomaatika annab füsioterapeudile piisava info, et anda oma hinnang ning koostada individuaalne sekkumise plaan. Peamiselt keskendub füsioteraapia sümptomite leevendamisele ja neuroloogilise funktsiooni parandamisele ilma, et peaksid operatsioonile minema.

Peamised tehnikad:

1. Manuaalteraapia
   
   • Pehmete kudede mobilisatsioon ja neurodünaamilised tehnikad on tõhusad mediaannärvi mehaanilise koormuse vähendamisel.
2. Teraapia ja venitused
   
   • Spetsiifilised harjutused aitavad parandada randme liikumisulatust ning vähendada närvikompressiooni.
3. Randmeortooside kasutamine
   
   • Eriti öösel kandmiseks mõeldud ortoosid hoiavad randme neutraalses asendis, vähendades mediaannärvi survet.
4. Füüsikalised meetodid
   
   • Ultraheli ja madala taseme laserravi võivad lühiajaliselt leevendada valu ja turset.

Füsioteraapia efektiivsus

Konservatiivne ravi on näidanud tõhusust eelkõige varajases ja mõõdukas staadiumis (JOSPT juhend karpaalkanali raviks 2019). Manuaalteraapia koos harjutustega pakub:

• Olulist sümptomite vähenemist.
• Närvijuhtivuse paranemist.
• Jõu taastumist
• Igapäevaste toimetuste ja sportlike tegevuste juurde naasmine valuvabalt
  

JOSPT 2019. aasta kliinilise juhendi kokkuvõte rõhutab, et füsioteraapia on ohutu ja efektiivne alternatiiv kirurgilisele ravile, kui seda alustatakse varakult ja kombineeritakse õige elustiili muutustega. Seega ära oota kuni on liiga hilja, vaid tule kontroll, et varakult jalule saada.

Riskitegurid ja ennetamine

Riskitegurid

Karpaalkanali sündroomi tekkimist võivad soodustada mitmed tegurid. Kuigi täpset põhjust pole alati võimalik kindlaks teha, on alljärgnevad tegurid tugevalt seotud suurema riskiga:

1. Tööalased koormused
   
   • Korduvad randmeliigutused, eriti painutamine ja sirutamine (nt klaviatuuri kasutamine, tööriistadega töötamine, massaaž).
   • Randme pikaajaline staatiline asend (nt masinakirjutajad, kassapidajad).
   • Ergonoomika
2. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid
   
   • Kitsas karpaalkanal anatoomiliste variatsioonide tõttu.
   • Varasemad randmetraumad, näiteks luumurrud või nikastused, mis võivad muuta kanali struktuuri.
3. Hormonaalsed muutused ja terviseseisundid
   
   • Rasedus ja menopaus: hormonaalsed muutused võivad põhjustada kudede turset.
   • Kroonilised haigused, nagu diabeet, kilpnäärme alatalitlus ja reumatoidartriit.
4. Geneetiline eelsoodumus
   
   • Perekondlik eelsoodumus kitsama karpaalkanali struktuuri või suurenenud närvipitsumise riski suhtes.
5. Elustiil
   • Suitsetamine
   • Alkoholi liigtarvitamine
   • Stress

Ennetamine

Kuigi seda ei saa alati vältida, aitab riskitegurite teadlik maandamine märkimisväärselt vähendada tekke tõenäosust:

1. Ergonoomika parandamine
   
   • Kasuta vahendeid, mis vähendavad randme liigset painutamist. Selleks on olemas spetsiaalsed hiired ja hiirematid, klaviatuurid jne.
   • Aseta arvutiklaviatuur ja hiir nii, et randmed püsiksid neutraalasendis.
2. Regulaarsed pausid
   
   • Töö käigus tee iga 45–60 minuti järel paus, et randmed saaksid puhata. Saad seda pausi kasutada ka üldiseks kere liigutamiseks 😉
3. Harjutused ja venitused
   
   • Randme ja sõrmede venitused parandavad verevarustust ja hoiavad ära lihaspinged.
   • Soorita randmeringe ja sõrmede avamist-sulgemist päeva jooksul.

Võrdlus kirurgilise raviga

Karpaalkanali sündroomi (KKS) ravi sõltub sümptomite raskusest ja kestusest. Allpool on toodud konservatiivse (sh füsioteraapia) ja kirurgilise ravi võrdlus.

Kokkuvõte

Karpaalkanali sündroom on levinud ja sageli kurnav seisund, mis võib mõjutada igapäevaelu kvaliteeti. Siiski saab füsioterapeut aidata seda probleemi tõhusalt hallata, pakkudes tõenduspõhiseid ravivõimalusi, mis hõlmavad manuaalteraapiat, ergonoomilist nõustamist ja füüsikalist ravi. Varajane pöördumine füsioterapeudi poole aitab ennetada sümptomeid süvenemist ning taastada randme ja käe täieliku funktsionaalsuse. Koostöö füsioterapeudiga on patsiendi tervenemise ja pikaajalise heaolu võti. Oluline on, et kui tuntakse karpaalkanali laadseid sümptomeid, siis varasem füsioterapeudi poole pöördumine annab parima võimaluse ka kiireks taastumiseks. 

Allikad: 

https://www.physio-pedia.com/home

https://www.csp.org.uk

https://pedro.org.au/