fbpx

Füsioteraapia on tervisevaldkonna üks kiiremini arenevaid valdkondi. Inimeste teadlikkus oma tervisest ning kuidas selle eest hoolitseda on muutumas aina paremaks. Hoolimata sellest, et füsioterapeudi külastamine Tallinnas on muutunud üha kättesaadavamaks, puudub tihtipeale selge arusaaam, millega füsioterapeut täpsemalt tegeleb.

Oma esimeses postituses räägime lahti, kuidas füsioterapeut sind aidata saab.

Füsioterapeutiline hindamine

Füsioterapeudi poole pöördutakse tavaliselt sooviga probleeme ennetada, neid ravida, või aru saada, miks ja kuidas tekivad korduvad vigastused. Põhjalik hindamine on alati eduka raviseansi ja paranemisprotsessi alustala. Seetõttu on füsioterapeudi esmane tööprotsess hindamine, millega saab tuvastada võimalikud murekohad ning seeläbi leida võimalikud ravivõimalused.

Subjektiivne e. verbaalne hindamine

Subjektiivne hindamine on vestlus spetsialistiga, mille käigus tutvustatakse oma külastuse põhjust. Põhjuseid on reeglina sama palju kui on inimesi, kuid enamlevinud probleemid on sportliku sooritusvõime suurendamine, vigastuste ennetamine ning olemasoleva probleemi tuvastamine ja ravi. 
Subjektiivse hindamise käigus üritab füsioterapeut saada rohkemat infot probleemi allika kohta, millest see alguse sai, kuidas valu käitub erinevates olukordades, millised tegevused tugevdavad või leevendavad valu. Kõikidele nendele küsimustele ei pea inimesel alati vastuseid olema, vahetevahel aitavad küsimused lihtsalt vestlust suunata - selguvad tõsiasjad, mis aitavad probleemi põhjustajat paremini tuvastada. 

Objektiivne e. füüsiline hindamine

Objektiivse hindamise käigus formuleerub probleemi lõpphinnang, selle allikas (mis ei pruugi alati olla samas kohas, kus inimene valu tunneb) ning kuidas seda ravida. Hindamise käigus jälgib füsioterapeut näiteks anatoomilisi iseärasusi, liikumismustreid, lihaste tugevust, liigeste liikuvust, kontrollib ortopeediliste testidega sidemete jäikust, kõhrede seisukorda ning närvisüsteemi toimivust.
Objektiivse hindamise raames laseb füsioterapeut teostada erinevaid liigutusi, millega üritatakse kindlaks määrata probleemset piirkonda ärritavad liigutused. See annab informatsiooni potentsiaalse probleemi kolde kohta. Ühtlasi aitab ka liikumismustrite hindamine jälgida kompensatoorsete mehhanismide olemasolu, kas inimene väldib kindlaid asendeid, et vähendada ebamugavust ja valu. 
Jõu ja liikumismustrite hindamine on oluline ka sportlaste puhul, kuna see aitab hinnata nende võimekust erinevates olukordades jõudu rakendada. Jõu rakendamisel on ülioluline korrektne biomehaanika, et sportlik sooritus oleks plahvatuslik ning kiire. 

Kui objektiivsel hindamisel ilmnevad probleemsed piirkonnad, hakkab füsioterapeut koostöös sportlasega teostama raviseansse, et võimaldada sportlasele maksimaalne sooritusvõime ja hoida vigastute riski võimalikult madalal.

Kuidas füsioterapeut aidata saab ?

Hindamine iseseisvalt ei vii kunagi soovitud lõpptulemuseni ning seega kaasneb hindamisega alati ka füsioterapeudi poolt määratud ravi. 
Füsioterapeut kasutab keha enese paranemispotentsiaali, sportlike- ja igapäevategevuste modifitseerimist, erinevaid manuaalteraapia võtteid, füüsikalisi ravimeetodeid (külm, kuum, ultraheli, elektriravi jms) ning võtete kinnistamiseks ette nähtud iseseisvaid harjutusi, et mure lahendada võimalikult kiiresti, ning et saavutada pikaajaline tulemus. 
Olenevalt küll probleemist, alustatakse reeglina pärast füsioteraapilist hindamist manuaalteraapia võtetega. Manuaalteraapia tähendab seda, et füsioterapeut manipuleerib keha pehmeid kudesid, liigeseid ning närvisüsteemi, et kiirendada paranemisprotsesse, muuta lihasaktivisatsiooni, liikumismustreid või vähendada koormust teatavale keha piirkonnale, et võimaldada kiiret paranemist. 
Manuaalteraapiale komplementaarselt on füsioterapeudil võimalik kasutada ka teisi ravivõtteid nagu näiteks kinesioteipimine, dry needling, nõelravi, Instrument Assisted Soft Tissue Mobilization (Instrumendiga assisteeritud pehme koe mobilisatsioon). 

Füsiterapeut kaalub kõiki saadaval olevaid ravivõtteid ning teeb vastavalt hindamisel leitule otsuse, mis viiks aitaks inimesel võimalikult kiirelt paraneda.

Mida see tähendab?

Näiteks alaseljavalude ning kaelavalude puhul võib terapeut tuvastada teatud lülisamba lülide liikuvuse piiratust, mida võib väga edukalt taastada manuaalteraapia võtetega, kus terapeut aitab lülidel taastada oma tavapärase liikumismustri. Loe lähemalt alaselja- ja kaelavaludest meie postitustest: 
3 võimalikku põhjust sinu kaelavalule: https://reakt.ee/nouanded/kaelavalu-3-voimalikku-pohjust-sinu-kaelavalule/
Alaseljavalu põhjustajad ja riskifaktorid - https://reakt.ee/nouanded/alaseljavalu-pohjustajad-ja-riskifaktorid/
Paljude ülekoormussündroomide puhul nagu patella tendiniit (põletik), achilleuse tendinopaatia (krooniline põletik) võib probleemi allikaks olla lihaste liigne pinge, mida terapeut saab leevendada mõjutades närvisüsteemi lõõgastumisega ning parandades piirkonna verevarustust, et omakorda soodustata paranemist.
Radikulopaatia probleemide korral (närvipõletik või pitsumine) saab terapeut kasutada manuaalteraapiat, et võimaldada probleemsel närvil taas vabalt kehas liikuda. Närvi probleemide puhul esineb sagedalt ka lihasspasme, nende puhul võib terapeut kasutada liigesmanipulatsioone või näiteks dry needlingut, et võimaldada lihase lõõgastumine ning seeläbi vabastada närvi teekond.

Mida oodata pärast füsioteraapia seanssi?

Erinevate ravivõtete efektist räägib füsioterapeut alati lähemalt. Vahetevahel võite tunda, et mõjutatud piirkond on esimesed 24-48 tundi ärritunum või tundlikum kui tavaliselt. Enamasti on see normaalne nähtus ning paranemisprotsessi osa. 

Küll aga on ootamatuste saabudes alati soovitatav oma terapeudiga ühendust võtta ning rääkida talle toimuvast. 

Keha reaktsioon manuaalteraapiale on osati ka märk terapeudile toimuvast, ning vajaduse korral saab ta oma tehnikaid korrigeerida vastavalt vajadusele.

Mis saab pärast füsioterapeutilist ravi?

Pärast raviseanssi jagab füsioterapeut nõuandeid, millised edasised sammud on vajalikud progressi saavutamise jaoks. Soovituste hulka võib kuuluda näiteks jalanõude valik, magamisasendi vahetus, tööasendi korrigeerimine, treeningkava korrigeerimine, iseseisvad kodused harjutused, külma või sooja kasutus. 
Vastavalt hindamisel püstitatud eesmärkidele, arutab füsioterapeut kliendiga, kas ja kui tihti oleks vaja veel füsioterapeuti külastada. Reeglina on nii manuaalteraapia võtted kui ka kodused harjutused olenevalt paranemise staadiumist erinevad. Maksimaalse efekti saavutamise nimel võib füsioterapeut soovitada teatud ajavahemikuga külastusi. Aga kindlasti räägitakse ka eeldatava paranemisperioodi pikkusest.

Millal külastada füsioterapeuti?

Füsioterapeudi poole ei pea alati pöörduma kindla probleemiga, alati tuleb kasuks rutiinne kontroll, veendumaks, et füüsiline võimekus vastab kliendi soovidele. 

Ravisessioonid on alati isikupärastatud vastavalt kliendi eesmärkidele. Mõnel juhul soovitakse valust vabaneda, veenduda sportimise ohutuses või taastuda vigastustest/operatsioonidest. Iga inimene on unikaalne ning ravivõtted ning sessioonid on alati vastavuses tema võimekusega.

Kuidas sessiooniks valmistuda?

Võta kaasa mugavad riided, milles on mugav liikuda, ning vajaduse korral on võimalik ka käsiteldavat piirkonda näha.
Tarbi vett – vesi aitab keha tööle ja taastumisele kaasa. See muudab füsioterapeudi võtete mõju oluliselt efektiivsemaks.
Ära söö raskelt seeditavat toitu vahetult enne füsioterapeudi juurde tulekut – kuna suure toidukorra tarbimine juhib seedimiseks rohkelt verd mao ümbrusesse, siis see võib oluliselt vähendada füsioterapeudi võtetest saadavat kasu.

Kas võin pärast külastust trenni minna?

Vastuse sellele küsimusele saate kindlasti oma füsioterapeudilt!
Lisalugemist: https://www.wcpt.org/what-is-physical-therapy

Reakt Füsioteraapia

Meie füsioterapeudid aitavad sul saavutada parima versiooni iseendast. Broneeri aeg vastuvõtule - oled alati oodatud!

Broneeri aeg
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram