Menisk – Operatsioon / füsioteraapia (3/3)

Mis saab edasi ?

Eelnevas postituses mainisin erinevaid lähenemisi – operatiivseid ja konservatiivseid ning mõningaid kriteeriumeid otsustamiseks nagu rebendi asukoht, sümptomaatika, vanus ning iseseisva paranemise potentsiaal. Oluline oleks ka enne operatsioonile minemist omada üldist arusaama edasisest paranemisest. Reeglina võtab täielik paranemine aega 3-9 kuud, olenevalt, kas tegemist on ainult meniski vigastusega või on kaasatud ka teisi struktuure. Samuti on paranemine suhteline mõiste, see oleneb tugevalt mis tasemel aktiivsuse juurde inimene soovib naasta. Kui eesmärgiks on oma igapäevaste tegevuste tegemine, siis peaks see olema juba võimalik 2-4 nädala möödudes operatsioonist. Professionaalsetele sportlastele loetakse aga täielikuks paranemiseks hetke kui nad saavad teha oma spordiala juba täiel koormusel, mis võtab loomulikult kauem aega. Sportlaste puhul on spordiala väga oluline, kui soovitakse jätkata vähem liigeskoormust pakkuvate spordialadega nagu ujumine või rattasõit on see võimalik oluliselt varem, kui tahetaks alustada korvpalli, jalgpalli või tennisega, ehk siis spordialadega mis hõlmavad kiireid suunamuutusi, pidurdamisi ning pidevat pööramist. Igapäevasteks tegevusteks, tervisespordiks või professionaalseks spordiks taastumisel on peamine abistaja sinu füsioterapeut, kes aitab inimesel oma püstitatud eesmärkideni jõuda.

Eelnimetatud faktoritele lisaks on ka taastumise kiirus sõltuv kirurgi kasutatavast lähenemisest ning kuna taastumise juures on oluline eelseisvast protsessist aru saamine, siis oleme taastumisprotsessi üritanud natukene selgitada.

Pärast meniskektoomiat

Üks operatsiooni võimalikest meetoditest on mensikektoomia, mis lihtsustatult tähendab, et rebenenud osa lõigatakse tagasi, et rebend ei suureneks ning süptomaatika nagu valu, paistetus ja põlve lukustumine paraneks. Meniskektoomiast paranemine toimub tavaliselt kiiremini kui meniski parandamise järgselt ning operatsiooni järgne tulem on tavaliselt väga hea. Küll aga tuleb arvestada, et meniskit lõigates suureneb ka põlve kulumine aastate jooksul, mis tähendab, et pikema aja möödudes võib hakata põlv jällegi tüli tegema, selleks hetkeks juba kulumise tõttu.

Meniskektoomiatest taastumise puhul kasutatakse nn kiirendatud lähenemist. Mis tähendab, et enamustel juhtudel võib praktiliselt kohe pärast operatsiooni hakata jalga liigutama ning tuimestuse möödudes sellele ka toetuma. Esmaselt võib kindlasti tunduda opereeritud jalale astumine justkui vastuoluline, kuid tegelikult järk järguline koormus operatsiooni järgselt on ainult kasuks. Tavaliselt ei ole karkude kasutamine vajalik, küll aga kui liikumine on oluliselt raskendatud, võib kasutada karkude abi esimestel päevadel. Füsioterapeudi abi on rangelt soovituslik, et operatsioonist maksimaalne tulemus saada. Muidu kipub põlv jääma nõrgaks ja kangeks. Esmaselt keskendub füsioterapeut paistetuse kontolli all hoidmisele, seda saab teha läbi kerge lümfimassaazi, mille käigus üritatakse kogunenud vedelikku tagasi keha lümfisüsteemi suunata, kontrollitud liikumisega , kuna liikumine kiirendab ainevahetust ning parandab vedelike liikumist.

meniski vigastus, füsioteraapia, taastusravi

Pärast meniski parandamist

Varasemalt sai mainitud, et osadel juhtudel on võimalik meniskit ka parandada. Sellisel juhul on paranemise protsess aeglasem kui meniskektoomia puhul. Piirangud kehtestab kirurg, kes konkreetselt teab kui tugev liide parandamise käigus suudeti tekitada. Osadel juhtudel ei soovitata põlve kõverdada üle 90 kraadi esimese 4 nädala jooksul ja peab kasutama ka koormuse moduleerimiseks karke 2-4 nädalat. See ei ole alati nii, kuid kuna protseduurist paranemine on veidikene delikaatsem kui lihtsalt meniskit tagasi lõigates ning teadlikud allikad ei ole leidnud, et koheselt põlve tugeval koormamisel oleks mingeid eeliseid lõpptulemusel, siis meniski parandamise operatsioonist paranemisel võetakse konservatiivsem hoiak. Paranemise eesmärgid on täpselt samasugused, kuid progresseerumine võib olla veidi aeglasem. Seetõttu tuleb ka alati meeles pidada, et iga inimese kogemus operatsioonist taastumisel on erinev ja kindlasti ei tohiks liigselt lähtuda teiste inimeste kogemustest ning taastumise kiirusest.

Konservatiivne taastumine

Paljudel juhtudel on võimalik meniski vigastustest taastuda ning elada aktiivseid eluviise ka operatsiooni vabalt. Selleks puhuks aitab füsioterapeut leida strateegiaid, millega saaks vähendada koormust meniskile, aitab biomehaaniliste kõrvalekallete elimineerimisel, valu moduleerimisel ning järk järgulisel tegevusse naasmisel. Enamikel juhtudest saab konservatiivsel taastumisel säilitada piiratud  füüsilist aktiivsust ning 3-6 kuuga on potentsiaali naasta eelnevale tegevuse tasemele. Konservatiivse lähenemise eeliseks on, et operatiivse ravi võimalus jääb alati alles. Kui füsioterapudile või kliendile jääb mulje, et taastumine on ebapiisav, saab ortopeed teostada operatsiooni.

Füsioterapeut – kuidas aitab?

Füsioterapeudi külastamine mensiki vigastusest taastumisel kiirendab kogu protsessi arvestatavalt. Füsioterapeudi üks esimesi eesmärke on kliendile kogu olukorra selgitamine. Tihtipeale pärast vigastust või operatsiooni on edasi kantav informatsiooni hulk arvestatav, ning seetõttu tekib ka segadus, mida võib ja mida ei või teha. Kui aga hakata liiga agaralt tegutsema või hoopis liiga ettevaatlikult, ei pruugi taastumine olla täielik ning sama hea lõpptulemusega.

Olenevalt operatsioonist ning inimese iseärasustest erinevad ka füsioterapeudi lähenemised taastumisesse, aga üldistatult on protsess järgnev:

  1. Õpetada strateegiaid paistetuse ning valu kontrollimiseks
  2. Põlve liikuvusulatuse taastamine normi lähedale (2-4 nädalat)
  3. Lihaste jõu säilitamine teistes piirkondades – vigastuse olemasolu ei tähenda, et ülejäänud keha peaks unarusse jätma. Füsioterapeut näitab teile ohutuid ja efektiivseid võimalusi teiste kehapiirkondade lihastoonuse hoidmiseks.
  4. Mehaanika taastamine – Aju ning põlveliigese vaheline ühendus on häiritud, tuntakse, et justkui põlv ei taha enam sõna kuulata. Selle jaoks on füsioterapeudil kindlad võtted ja strateegiad, et taastada häiritud ühendus ning muuta põlv taas “omaks”.
  5. Lihasjõu taastamine põlves – kuna põlve biomehaanika on arvestatava keerukusega, tuleb sellele läheneda nutikalt, valides jõukohased harjutused ning luua programm, mis võimaldab järjepidevat arengut ning minimeerib riske.
  6. Spordi juurde naasmine – Spordialad on väga erinevad, ning selle jaoks, et naasta spordi juurde paremana kui kunagi varem on abiks füsioterapeudi teadmised inimese ja spordiala biomehaanikast. Taastumisprotsess hõlmab spordiala spetsiifiliste liigutuste järk järgulist treenimist, enne kui saaks spordi juurde 100% kindlustundega naasta.
  7. Testida, testida ja veelkord testida – Füsioterapeut jälgib pidevalt teie arengut, mis tähendab, et ta suudab viia taastumisprotsessi ka vastavaid muudatusi, et arengut tagada. Testimisel on väga oluline osa põhjaliku ülevaate loomiseks. Selleks kasutab füsioterapeut erinevaid tehnilisi vidinaid, liikumismutrite ja jõu hindamiskriteeriumeid, et veenduda arengu õigesuunalises liikumises ning kui aeg sealmaal ka sporti naasmise ohutuses.

Füsioterapeudil on oluline roll täisväärtusliku taastumise toetamisel, kuna teadlik taastumine ning õigete  lisandite ajastamine on taastumise võti. Samuti aitab füsioterapeut silma peal hoida sümptomitel ning oskab nõu anda, millised sensatsioonid on normaalsed ning millised mitte – füsioterapeut on selliseid põlvi näinud mitmeid, vigastatu jaoks on see üks ja loodetavasti ainus kord !

Broneeri aeg vastuvõtule
Close Menu