fbpx

Neli põhjust, miks ranne valutada võib

randme valu põhjused

Sissejuhatuseks:

Randme piirkonnas on tegelikkuses palju rohkem anatoomilisi struktuure, kui võiks arvata. Käsivarre 2 toruluud liigenduvad randmes lodi- ja kuuluuga, mis omakorda moodustavad keerukaid liigeseid veel kuue pisikese seesamluuga. Rannet läbivad mitmed kõõlused, närvid ja veresooned mis on kõik peenikesse randmesse oma kohale „kokku pakitud“. Valu põhjustajaid randmes saab jagada kolmeks: mehhaanilised (luumurrud, De Quervain’i sündroom jt.) neuroloogilised (närvikahjustused, rindkereava sündroom jt.) ning süsteemsed (artriit, osteomüeliit jt.). Tehnoloogia arenemise tagajärjel on koormus randmeliigesele aastatega suurenenud ning on praegusel hetkel kõige sagedasem tööalane kaebus. Samuti spordis jämedalt 25% vigastustest on seotud käelabaga ning randmega. Selles artiklis seletame lahti 4 põhjust, miks keskmisel inimesel võib tekkida randmevalu.

Ranne valutab

Karpaalkanali sündroom

Karpaalkanali sündroomi korral pitsutakse mediaannärvi karpaalkanalis. Kõige sagedamini esinev närvi pitsumissündroom (4-5% kogu populatsioonist). Kõige sagedamini esineb vanuses 45 – 59a. ning 75 – 84a. (naistel rohkem kui meestel u. 70% vs 30%). Enamus sündroomidest on idiopaatilised (tekkepõhjus teadmata). Idiopaatilise sündroomi korral võib toimuda painutajalihaste kõõluste sünoviaalmembraani hüpertroofia (kasv) teiseste lokaalsete struktuuride degeneratsiooni tõttu (enamasti vereringe häiretest tulenev) aga see ei pruugi alati peamine põhjustaja olla. Hüpertrofeerunud struktuurid võivad avaldada survet mediaannärvile. Sekundaarse karpaalkanali sündroomi puhul saab täpselt määratleda tekkepõhjuse, milleks võivad olla kompressioon, dislokatsioonid, luumurrud, haiguslikud seisundid, muutused lokaalsetes pehmetes kudedes jt. Karpaalkanali sündroomi võib põhjustada veel sage randme painutamine ja sirutamine, enamasti seotud kindlate ametitega (arvutiga töötamine, õmblemine, elektritöödel jt.). Sümptomiteks on sageli valu ja „sipelgad“ mediaannärvi poolt innerveeritavas alas, ehk siis peopesa pöidlapoolne osa koos 3 sõrmega (pöidlast keskmise sõrmeni). Sümptomid võivad avalduda haaramistel, raputamisel või muul randme liigutusel. Progresseerudes võib tunda pidevat valu, kuumatunnet, nõrkust ning võib märgata lihaste kõhetumist mediaannärvi innerveeritavas piirkonnas. Kuna karpaalkanali sündroom on üsna tuntud seisund, siis tihti kiputakse seda iseseisvalt diagnoosima erinevate randme valuaistingute puhul. Reaalsuses võib randmevalu olla tingitud mitmetest mõjutajatest ning ebavajaliku või vale lähenemise korral ei pruugi sümptomid leeveneda. Ravi jaoks esimene valik peaks olema füsioteraapia. Karpaalkanali sündroomi vastu võitlemiseks kasutatakse liigeste ja närvide mobilisatsioone, pehme koe teraapiat, harjutusi ja vajadusel ka elektriravi. Samuti tuleb üle hinnata tööasendid ning võimalusel parandada ergonoomikat. Kui konservatiivne ravi ei toimi, siis alles tasuks mõelda operatsioonile, kus läbi erinevate tehnikate (sõltuvalt sündroomi tekitajatest) vabastatakse karpaalkanalis ruumi.

De Quervain’i sündroom

Tegemist ei ole uhke prantsuse õhtusöögiga vaid kõõluste põletikulise sündroomiga pöidla alaosas. Selle sündroomi võimalikku olemasolu saab ise lihtsalt testida (Finkelsteini testiga), kui paned käe rusikasse nii, et pöial jääb rusika sisse ning õrnalt painutad kätt randmest väikese sõrme poole. Kui pöidla alla tekib tugev valu, või ärritust on tunda terves käsivarres, siis on tõenäoline, et tegemist võib olla De Quervain’i (DQ) sündroomiga. DQ sündroomil on ärritatud käsivarrel selgmiselt paiknevate lihaste lühike pöidlasirutaja (extensor pollicis brevis) ja pikk pöidlaeemaldaja (abductor pollicis longus) kõõlused. Valu on tavaliselt tunda randmes pöidla pool kui põletavalt või kiskuvalt ning võimendub haaramise, tõstmise või randme pööramisega. Progresseerudes võib esineda lihasnõrkust pöidla liigutamisel või paresteesiaid. Katsumisel võib valu piirkonnas olla tundlikushäireid või nahaaluste struktuuride paksenemist. Tekkepõhjus on sageli sarnaselt karpaalkanali sündroomile idiopaatiline. Enamasti esineb naistel (tihti pärast sünnitust – lapse kandmine). Võib olla põhjustatud ka lihtsast kõõluse kahjustusest või olla seotud ülekoormusega ametidel ja spordialadel, kus randmeliiges saab „palju vatti“. Sümptomite tekkides tuleks piirkonnale anda valutekitavatest tegevustest puhkust, panna peale külma ning vajadusel ka NSAID valuvaigisteid (konsulteeri arstiga). Mõnel juhul tuleb pöial ka mõneks ajaks lahastada. Harjutused aitavad parandada lihasjõudu ning liigesliikuvust ning passiivsed teraapiad võivad alandada valu. Raskemate sümptomitega DQ sündroomi lahendatakse ka operatiivselt (vaata videot, kui julged: https://www.youtube.com/watch?time_continue=66&v=roGXYRnUJZQ). 

Kienbock’i sündroom

Erinevatel põhjustel võib häiruda randme verevarustus, üheks tagajärjeks sellele võib olla kuuluu (os lunatum) kollaps e. Kienbocki sündroom. Verevarustuse häire võib põhjustada avaskulaarset nekroosi, mis ajapikku hakkab vähendama kuuluu parameetreid ning tingib randme valu. Nekroosi võivad põhjustada mikromurrud, kuuluu kompressioon teiste luude vahel, korduvad koormavad liigutused randmega, kuuluu halb verevarustus, kuuluu kuju, küünarluu anatoomilised omadused randme lähedal. Sündroomi esineb pigem meestel vanuses 20-45 aastat. Valu on tuntav randme painutuse ning sirutuse ajal ja kätele toetumisel, enamasti esineb valu randme keskel selgmiselt. Ravi, sõltuvalt sündroomi tõsidusest on sageli operatiivne. Harjutustega ning passiivsete teraapiatega on võimalik vähendada valu ja parandada verevarustust ning valmistada piirkonda ette operatsioonijärgseks taastusraviks, mis tagab kiirema ja efektiivsema taastumise. 

randme harjutused

Ganglioni tsüst

Tegemist on healoomulise turse või muhuga randme ning labajala piirkonnas olevate liigeste ja kõõluste läheduses. 65% juhtudest on ganglioni e. piibli (tihti sai tsüstist lahti piibli või muu paksu raamatuga otse peale virutades – ei ole soovituslik) tsüst valulik, eriti tekkimise hetkel. 88% tsüstidest paiknevad randme piirkonnas, enamasti lodiluu (os scaphoideum) ja kuuluu piirkonnas. Ganglioni tsüst (GT) tekib, kui liigeste vaheline sünoviaalvedelik sopistub oma anatoomilisest askohast välja ning ei saa enam koheselt vabatahtlikult koju tagasi voolata. Tavaliselt ilmub vedelikku täis muhk spontaanselt ning võib ajapikku suureneda või iseseisvalt ära kaduda (58%), naistel on tsüsti tekkeks 3x suurem risk kui meestel, GT esinemissagedus suureneb vanuse kasvades. Tekkepõhjusteks võivad olla sidekoe degeneratsioon, liigesvedeliku tootmise häirumine, artriit, varasemad traumad. Kõige sagedamini tekib sidekoe degeneratsiooni tagajärjel liigesvedeliku üleproduktsioon fibroblastidest ja mesenhümaalrakkudest. Esialgseks raviks tuleb proovida soojakompressi, massaaži, harjutusi randmele ning vältida valu tekitavaid liigutusi ning liigset stressi liigesele. Küllaltki palju on uuritud füsioteraapia mõju GT leevendamisele ning leitud positiivsed tulemused võrreldes kontrollgruppidega. Jällegi, kui konservatiivne ravi ei anna tulemust, siis on põhjust pöörduda arsti poole, kus eemaldatakse muhu alla kogunenud vedelik süstla või operatsiooni abil. Ringleb ka soovitusi, et tuleks suure jõuga GT-le peale lüüa kas raamatu või muu kõva objektiga. Iseseisev tsüsti purustamine pole siiski soovituslik, kuna võib põhjustada põletikku, kahjustada muid kudesid ning tsüst võib suure tõenäosusega tagasi ilmuda. 

valu randmes

Kokkuvõtteks:

On mitmeid teisi põhjuseid, miks inimesel võib tekkida randmevalu (traumad, närvikahjustused, haiguslikud põhjused jt.). Riskiteguriks on enamasti korduv liigese koormamine, mis tihti jääb rannet ravides märkamata, keskendutakse ainult valu kaotamisele. Kindlustamiseks, et randmevalu tagasi ei hiiliks, tuleb tervendamisel tähele panne tervet pilti ning vajadusel viia elustiilis sisse muudatusi. Kui tunned, et ranne on hakanud valutama või on paistes, siis pöördu spetsialisti poole. 

Loe lisaks

Broneeri aeg vastuvõtule
Close Menu